pühapäev, 31. jaanuar 2010

Eestlased on iidne laenurahvas

Isegi meie rahvuseepos algab sõnadega: Laena mulle kannelt, Vanemuine!

/kommentaar kohvikuliselt/

Inno kommentaar:
tõesti-tõesti, enamasti rõhutatakse eepost analüüsides sõnu "kannelt" ja "Vanemuine", aga tegelikkuses võib rõhuasetus olla hoopis sõna "laena" peal. Pealegi on see "laena" esimene sõna.

11 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas kannel oli plaanis tagasi ka viia? Kui oli, kas intressiks väike parmupill kah lisaks? Mis värk oli? Pole eepost käepärast, ei saa kohe välja uurida. kas üldse laenuks riista anti ?

Anonüümne ütles ...

Ajupehmend, su enda jumalik elugi on jumalalt laenuks, aga sa tahad ta jumala eest "tasku pista".

Anonüümne ütles ...

Kas kirjutasid selle rusikas perses, Inno?

Anonüümne ütles ...

See on pigem sellest, et eesti keeles pole sellisel tegevusel rohkem sõnu. Inglise keeles on leanamine ja laenutamine ikkagi erinevad sõnad ja ka eeposes on selle lause tegelik mõte ikkagi laenutamine, mitte laenamine. Eeposes pole see kuidagi seotud finantsvaldkonnaga, vaid suisa vastupidi.Seda mitte teades, või sellest mitte aru saamine, nüüd küll suurem asi avastus pole. Pigem näitab ikkagi vähearenenud analüütilist mõtlemist.

Anonüümne ütles ...

Jah, õnneks läks pliiatsikujuliste peeniste kugistamine, rusika pärakusse toppimine, loominguline prostitutsioon ja olematu teo ning näoga konjunktuurne nn. poeesia Eestis moodi alles üsna hiljuti ning on õnneks ühtlasi ka lühikese lennuga. Ehk nagu juba iidsed eestlasedki teadsid: tühi tünn kõmiseb ikka kõige kõvemini.

Anonüümne ütles ...

31 jaanuar 2010 12:15 Küsiks analüütiliselt mõtlejalt. Kas laenutamise puhul asja omanik kasu sellest tegevusest ei oota? Laenutamisleping tuleks sel puhul sõlmida või ? Laenutamine = tasuta laenamine ?

Inno ütles ...

Raha ka ju ainult "laenutatakse". Või mitte?

Anonüümne ütles ...

Hirmus vaesus ja viletsus kõlab sellest blogist, silme ees ainult raha, raha, raha, mis võtab mõistuse. Homme vast LiisHaavel-2 ehk Koosakas maksab Irjale nutsud ära, siis ehk vaibub nutt ja hala.

Anonüümne ütles ...

Lugesin 1987. aasta 10. juuli Edasist, et 46 aastat tagasi...asustati Lätist sisemaale ümber mitu tuhat inimest. Kas nüüd nimetatakse Siberit sisemaaks?

Loore Umbaed, Ruhnust

Inno kommentaar: Teil on täiesti õigus. Keele igiomaseid nähtusi on sõnade tähenduste muutumine. Kui Lydia Koidula möödunud sajandil luuletas: Mu lehkav isamaa..., siis tähendas lehkama head lõhna omama. Tänapäeval on selle tähendus muutunud lausa vastupidiseks ja isamaa lehkab näiteks Maardus, Kohtla-Järvel ja Kohilas. Mis just Teie küsimusse puutub, siis on ka siin toimunud tähendusnihe.

IP

Anonüümne ütles ...

Oo Mu Lehkav Kallis Ingrid...

Toimetuserahvas ja Nirti kah...

Anonüümne ütles ...

Pime mees tuli kord Arteri toimetusse minu vastuvõtule ja ütles, vau kurja, kalapoodi eksisin vist?!

Ingrid