Nagu kirjutab newsru.com, sõidavad Haagi kohtu uurijad Gruusiasse tuvastama sõja süüdlasi. Millele võib järgneda, teadagi, mis. Millest tulenevalt võib arvata, et Saakašvili äsjane nukker visiit Eestisse, mille tõmbenumbriks oli mehe hollandlannast abikaasa šopping Stockmannis, oli lahkumisvisiit. Sest, mis seal salata, süüdimõistmise korral võivad meest ähvardada trellid.
Gruusia sõda on õppetund. Ja seda mitte niivõrd Gruusiale endale, kelle asjad on väga täbarad ja kel ei jää muud üle kui oma vigadest õppida, vaid teistele, eelkõige Eestile, kes on ajanud kohati samasugust joont kui Gruusia. Mille moraal võiks lühidalt olla: Pill tuleb pika ilu peale.
Olgem ausad, Gruusial olid kõik võimalused, et asjast puhtalt välja tulla. Tal oli rahvusvaheline toetus, ta oli läänemaailma paipoiss, tal olid kõikvõimalikud eelised PR-alal. Ent üks viga teise järel, ülbus, arrogants, enda võimete ülehindamine ja vastase alahindamine on Gruusia viinud olukorda, kus temaga ei taha tegemist teha isegi Eesti, muust rääkimata. Eesti ametnikud, kes läksid mõned aastad tagasi Gruusiat uueks looma, nagu näiteks endine usin õiguskantsler Allar Jõks, on oma otsaga kodus tagasi. Samuti ettevõtjad, kes Gruusias korralikult kõrvetada said. Ja välja on hakanud ujuma seni ilusaks maalitud Gruusia pahupool. Kus isegi need veinid, mida Saakašvili administratsiooni töötaja (Riigikogu tööst vabal ajal? Või Riigikogu töö ajal?) Mart Laar on Eestis propageerinud ja koguni maksuvabalt turustanud, pärinevad Saakašvili perefirma ettevõttest, millel on Gruusias ainuõigus veine eksportida. Räpane on ka see raha, mille Mart Laari lähimad kaasvõitlejad Indrek Tarand ja Eerik-Niiles Kross teenisid Gruusiale sõprust müües ja millega finantseeriti Indrek Tarandi eurovalimiste-kampaaniat.
President Toomas Hendrik Ilves juhtis oma tänases meediakriitilises ettekandes tähelepanu asjaolule, et Venemaa käesoleva aasta riiklik PR-eelarve on ligi 15 miljardit krooni. Milles pole midagi imestada, sest PR oli Venemaa üks nõrgemaid külgi ka konfliktis Gruusiaga, kus esialgu õnnestus Gruusial isegi maailma uskuma panna, et rünnakut alustas Venemaa. Kuigi, nagu tuleb välja rahvusvahelise faktide leidmise komisjoni aruandest, esimesest sellelaadsest Euroopa Liidus, alustas sõda Gruusia, raketirünnakuga Lõuna-Osseetia pealinna Tšinvali süütute elanike pihta:
Mis rahvusvahelise komisjoni aruandesse puutub, siis ma ei usu, et see on järjekordne Venemaa propaganda mõjutustel kokku pandud paber, millele on Eestis vihjatud. Ma mäletan ise selgesti, kuidas seesama Saakašvili, kes sõja ajal mängis süütut kannatajat, ise enne sõjategevuse algust, 2008. aasta kevadel ähvardas otsesõnul Venemaad sõjategevusega. Juba siis vaatasin, et see mees on püsti hull. Selliste asjadega lihtsalt ei ähvardata, nii ei käitu sellise riigi juht, kes tahab liituda Euroopa Liidu ja NATOga. Veel vähem aga alustatakse niisama, lambist sõjategevust, tuues ohvriks eelkõige oma rahva. Ja kahjustades kõigi oma liitlaste huve. Ma ei usu, et Saakašvili isegi USA huvides tegutses. See oli ühe suurusehullustes mehe, Stalini ja Beria austaja egotripp. Mis lõppes täieliku fiaskoga. Sest maailm pole enam see, mis 1940ndatel aastatel.
Saakašvili samm kaugendas Gruusiat ka Euroopa Liidust ja NATOst, sest selline tegevus pole omane Euroopa kultuuriruumile. Nii nagu ei lähe advokaat teisele poolele kohtusaalis kätega kallale, vähemalt mitte Euroopa kultuuriruumis. Saakašvili tegevus sarnaneb Eesti advokatuuri liikme Mare Lusti omale, kes vastaspoolt esialgu kohtusaalis tappa ähvardas ning kätega kallale tuli ja kägistas. Eestis ja Gruusias on see tavaline, sest rahvas on tasalülitatud ja võimul on stalinistlik režiim. Mis ei tähenda, et selline käitumine oleks võimalik suhetes teiste riikidega, eriti Euroopas. Gruusia sõda on Eestile õppetund eriti selle kohta, et tuleb omaks võtta euroopalikud väärtused, vastasel korral on hilisemad tagajärjed karmid.
Nagu ütleb ka rahvusvaheline raport jõu kasutamise kohta Gruusia poolt rahvusvahelise õiguse seisukohalt: sellel polnud MITTE MINGIT ÕIGUSTUST!!!:
13 kommentaari:
osaliselt sellega nõus, aga kuidas sa alles nüüd sellest teada said. teised ammuilma teavad ja sina alles avastad, et maakera on ümmargune.
Sellest pole eriti kusagil juttu olnud, vähemalt Eestis.
Urro nn. "naine" peaks seda ju teadma, mongoli-tatari värk...
on juttu olnud, inno, on. see, et sina ei tea, ei tähenda, et ei ole juttu olnud. ja ära hakka linki küsima, ma ei anna, otsi ise.
ka peavoolumeedias on sellest juttu olnud . näiteks kadi liik.
aga kuna sina oma informeeritust näitab teatega, et kuna sulle tundus, et ruussaar ei ole bns- is (TUNDUS?????), kus ta on juba kaks aastat, siis mis sa arvad, kui usaldusväärne on sinu arvamus, et sellest ei ole eestis juttu olnud?
megamuig, blogikirjanik
Oleneb, kuidas võtta. Sama võib öelda ka USA kohta. Igal riigil on oma huvid, mis puudutab eelkõige stabiilsust ja turvalisust. USA on allutanud oma diktaadile mõlemad Ameerika mandrid ja on väga karm nendega, kes alluda ei taha. Ja USA on väga ablas ja aktiivne oma "väärtuste" ekspordiga teistele mandritele, kuna ka sealt võidakse USAd rünnata, nagu näitas 9/11.
On selge, et ka Venemaa huvides on vaenulike ja sõjakate naabrite taltsutamine. Millest johtuvalt on pikemas perspektiivis kaks lahendust: kas elada Venemaa kõrval nö vabalt, arendades enam-vähem sõbralikke suhteid ja andes mõista, et ei kujuta endast Venemaale märkimisväärset ohtu, või nautida mõnda aega "nugade peal" olekut ja saada ühel või teiselt moel Venemaa poolt "hõivatud". See ei pruugi üldse tähendada mingit agressiooni ega okupatsiooni. USA pole Ameerikas palju okupeerimisega tegelenud, ent omab sellele vaatamat ulatuslikku kontrolli toimuva üle. Ja sellele vaadatakse üldiselt läbi sõrmede.
Eesti peaks Venemaaga arendama positiivse hõlmamise poliitikat, nagu seda on teinud edukalt Soome juba aastakümneid ja sellest ainult võitnud. Sedasi arenedes on võimalik ka tõrksat (või esmapilgul lausa lootusetut) naabrit enda järgi kasvatada, mis on kahtlemata pikaajaline, ent minu teada pikas perspektiivis kõige tulemuslikum meetod.
Riikidega on sedasi, et ebameeldivast naabrist ei saa lahku minna, nagu see on võimalik inimsuhetes (ja ka siis ei pruugi lahkuminek olla mingi lillepidu). Sestap on ainus võimalus õppida koos eksisteerima. Eestlane ja venelane on koos eksisteerinud viimased mitu tuhat aastat ja teevad veel teist samapalju. Ja tegelikult on olnud aegu, kus läbisaamine on olnud päris hea, mõlemale poolele suisa kasulik ja arendav. Normaalseks läbisaamiseks venelasega pole vaja mingit raketiteadust, iga eesti mees või naine teab seda. Ihupiimaga on see teadmine kaasa antud, kasutagem siis seda.
15:11:
aga miks see Ruussaar siis ETVst ära tuli, sa teadjamees?! Mis ta sinna uppuvasse laeva, BNSi tagasi läks?
kle, ma käin siin laborirotte kaemas, mitte neile vihjeid andmas. sa ju uuriv ajakirjanik (irja pöördumine maailma avalikkuse poole), uuri välja. algata kampaania.
m
sa Inno ei tea sõjapidamisest midagi. See versioon ei klapi sel põhjusel, et venelastel kulus "vasturünnaku" alustamiseks 8 tundi. St venelased olid ammu enne Georgia "rünnakut" valmis ründama. Euroopa lollpead on muidugi valmis tuhka pähe raputama ja uskuma, et Georgia ründas. Sama luul, et Saksamaa ründas ootamatult NL'i. Aga eks su uued tööandjad tellivad sul siukest jama. Muide, miks te Haavelist ja Loidist midagi enam ei kirjuta - kas nad enam ei maksa?
15:35le:
olukorras, kus Gruusia president oli Venemaad mõned kuud varem sõjaga ähvardanud, on otse loomulik, et Vene väed olid valmis, sa tainapea. Iga riik oleks olnud valmis. Ja ma arvan, et kui Gruusia oleks rünnanud niimoodi USAd, siis oleks see Saakašvili oma urkast välja suitsutatud nagu prussakas prao vahelt, ja suht karmilt. Sel idioodil vedas, et Venemaa pole selleks nii mõjukas.
ja 15:22le:
a mis sul muud teha pole siis vä? mis sa muidu teha oskad, järsku aitame sul leida mingit tegevust.
ma ei kujutaks ette, et ma istuks päevad läbi mingis blogis lihtsalt midagi vaatlemas, kõlab kuidagi perversselt.
Friday, January 22, 2010
SITABAKTERI RÜNNAK RAKVERES
Vihje: Rakvere ujulas möllab sitabakter, kehvik kutsub üles teatama probleemidest ujulates
Kirjasaatjatelt, kes naksid nagu taksid ja laiali üle maa saabus vihje, et Rakvere AQVA Spa ujulas möllab punane sitabakter Edgar. Kus siis on mitmed inimesed saanud ägeda punase silmapõletiku peale ujula külastamist.
Ja tundub, et probleem pole ainult Rakvere ujulas, kesikuprobleeme on täheldatud ka muudes ujulates. Mille põhjuseks võib olla masuaeg ning see, et kesik ise ja selle puhastamine on kallis. On olnud juhtumeid, kus saastunud kesikuga ujulast on inimesed saanud endale meningiidi, seal vohavate bakterite tõttu. Mistõttu võib ujula külastamine olla vastupidiselt levinud arvamusele tervisele kahjulik.
Kehvik kutsub üles inimesi teatama oma sellistest kogemustest ujula külastamisel, kus on on olnud probleeme kesikutega ning tekkinud peale ujula külastamist terviseprobleemid. Kehvik saab sellisel juhul teha vastavad järelpärimised nii ujulatele kui tervisekaitsele.
Kehvik
Posted by Usk, lootus, armastus at 8:45 AM
Labels: ELU EESTIS
1 comments:
Anonymous said...
Selle loo on kindlasti kirjutanud Koosakas! Tubli mutt.
January 22, 2010 8:47 AM
Absoluutselt nõus. Šaakašvili ongi püstihull (ühes teleülekandes, mis Gruusia sõda kajastas - näris ta hüsteeriliselt oma lipsu!)Teeb murelikuks, et meie poliitikud ei oska/suuda siiamaani välispoliitikas orienteeruda ja lähevad kaasa selle mehe kahtlaste mängudega.
Ei ole "ripakil" riiki ,kas teed koostööd Venemaaga või annad vanakuradile 3 tilka verd.Eesti valis viimase!Tulemuseks vabaneti kontrollist ja loodi ametnike paradiis ,elatudes orjandusest.Kuidas muidu seletada töötute tasuta tööle sundimisest ja see armee pidevalt suureneb!Ning ülikõrgeid makse ning pidevat valetamist "hallile massile"!
ULAle:
No kuule, Helsingi on vene turistidest tulvil, venelased saavad Soome viisavabalt, suur osa rahvusvahelisest kaubavahetusest Venemaaga käib läbi Soome, isegi Eesti ettevõtjad veavad Venemaale kaupa läbi Soome. Soomlaste elatustase on Euroopa tipus, eestlaste oma lõpus. Nokia, mis laineid lööb, alustas 1970ndatel elektroonika alal NLiidu sõjatööstuse tellimuste täitmisega, Soome laevatehased elavad Vene tellimuste peal, Venemaa on üle kuhjatud Soome toiduainetööstuse toodanguga. Venemaa on naaberriikidele suur õnnistus, kui seda oskuslikult ära kasutada. Mis ei tähenda kaugeltki, et selleks peaks Venemaa perset lakkuma. Eesti jaoks näikse olevat vaid kaks võimalust: kas täielik pühendumine või täielik vaen. Seda iseloomuomadust peaks lihvima, nagu sommid on seda teinud.
Postita kommentaar