Ma kujutan ette, kuidas minu kallis eks Ingrid praegu kannatab, sest väljas on külm ja talle külm absoluutselt ei sobi.
Ja nüüd pole ka enam kedagi, keda saaks käsutada õue lund lükkama, autot lume alt puhastama, puid tuppa tooma, ahju kütma. Kõik peab tegema ise, ja ma kujutan ette, et see võib olla paras karm katsumus. Naisele, kes pole varem ise eriti midagi teinud ja harjunud vaid teisi ära kasutama. Umbes nagu Gabrielle sellest Õnnetute koduperenaiste seriaalist.
Teiselt poolt on Ingrid nagu Bree, mis puudutab suurt pedantsust. Kus siis peab kõik olema nagu PEAB. Ei mingit juhuslikkust, ega spontaansust. Söögilaual on täpselt ÕIGED nõud ÕIGES järjestuses. Lugemislaual on vaid ÕIGE kirjandus, ses mõttes, et poliitiliselt igapidi korrektne. Ent see on küll huvitav, et Ingrid on hakanud raamatuid lugema. Varem oli ikka nii, et tal küll vedeles ksukil mingi raamat, mille ta kuskilt esitluselt oli saanud, või kingituseks, ent mida ta kunagi lahti ei teinud, isegi siis, kui mind vahel õhtuti koju ootas, kui olin sõpradega väljas. Tavaliselt kutsus ta siis omale sõbrannad külla, et siis sädistada ja klatšida taga oma tuttavaid ja töökaaslasi. Sest nüüd, Postimehes ju inff jälle liigub. Kes kellega käib ja magab, kes on rumal, kes loll, kes muidu kole ja vastik, kes pede või lesbi, kõik tuleb läbi arutada. Ja Ingrid on selle ala meister, selle eest võin küll pea pakule panna.
Kui me veel koos elasime, utsitasin Ingridit rohkem lugema, ka näiteks inglise keeles. Talle oli Peep Vain kinkinud isegi ühe ingliskeelse raamatu, "The Devil And Lady Prim", ilmselt samuti peenelt mõista andes, et naine keele ära õpiks. Ent Ingrid palus mul selle raamatu läbi lugeda ja ümber jutustada. Et siis saaks oma õpetajaga selle raamatu teemal vestlusi pidada. Kuigi, jah, ka need vestlused, khmm, olid hoopis teistsugused, nagu ma hiljem avastasin.
Mina soovitasin tal lugeda välismaiseid ajakirju, näiteks National Geographic'ut. Seal on lihtne tekst ja palju pilte, algajale hea materjal. Ent ta ei võtnud vedu. Rääkimata siis juba ajalehtedest ja muudest ajakirjadest. Kui ma neid omale tellisin, pidas ta seda mõttetuks raha raiskamiseks. Ma jään ses osas jätkuvalt eriarvamusele.
15 kommentaari:
Inno, miks sa tänasest Õhtulehte ei soovita lugeda lugu Venemaa miilitsa hirmutegudest? Muidu ikka nopid igalt poolt välja, kus midagi halvasti on, ja paned siia viiteid üles, aga huvitav kombel Venemaa suhtes oled täiesti kriitikavab. Millest selline valikuline suhtumine?
Reamees Ivanov, mida sa mõtled, kui telliskivi näed? Äää... võiks maja ehitada. Aga sina, Petrov? Äää... äkki ehitaks lasteaia... Ja millest mõtled sina, reamees Inno Tähismaa, kui telliskivi näed? Ingridist - sest ma mõtlen alati ja igal juhul Ingridist, ka telliskivi nähes.
Jah, kõik mõtted viivad Ingridi juurde, kuis muidu. Aga loomulikult on ta mul meeles, sest neid menetlusi, mida ta on algatanud, on ikka päris arvestatav hulk ja nendega tuleb igapäevaselt tegeleda, muud moodi ei saa. Jäme ots on siin Ingridi käes, tema liigutab seda elu-elukest.
Aga mis Venemaasse puutub, siis küll tuleb ka sellest juttu. Kohvik oli enne pronksiööd ja pronksiöö ajal väga Vene-vastane, nüüd on huvitatud suhete klaarimisest. Toimub areng vastavalt suunas, mida kohvik peab otstarbekaks. Loomulikult pole see mingi absoluutne tõde ja sellega ei pea sugugi nõustuma, eks ole kohviku üks eesmärke teemasid tõstatada, algatada diskussioone. Parem, kui need debatid toimuvad siin kohvikus või mõnes muus kohvikus kui et kuskil relvadega linnatänaval või sõjatandril.
Inno, pisut teistsugusel teemal - kas ei tundu kahtlane, et kui Gruusia president käib Eestis visiidil ja samal ajal toimub siin spordi suurvõistlus (iluuisutamise EM), siis naiste üksiksõidus võidab üllatuslikult kohe medali grusiinlanna. Eriti imelikuks teeb loo see, et Gruusia pole varem sellel spordialal kunagi EM (või ka MM või olümpiamängude) medalit võitnud. Kas arvad, et Laar&CO mõjutasid kuidagi kohtunikke, et Gruusia delegatsioonile sitsida ja saba liputada saaks?
Ma nii paranoiline poleks, aga tont seda ausalt öeldes enam teab. Viimase aja arengute taustal, kõik on põhimõtteliselt võimalik.
Kindlasti mõjutas. Ja NATO lennukid kindlustasid tagalat.
"Lugemislaual on vaid ÕIGE kirjandus, ses mõttes, et poliitiliselt igapidi korrektne"
Too mõni näide, milline see poliitiliselt korrektne kirjandus oli.
Selle nimi on alasti hirm. Stalinisti jalg astus Eesti pinnale ja otse loomulikult kohe kukkus ka medal. Nii juhtub igal pool maailmas, alati saadab Gruusia stalinistid ette.
Ingrid ootas sind koju??? vaat mis nüüd välja tuli! vanasti ikka inno väitis, et ingrid laaberdas ja tema pid üksinda kodus rabama ning lapsi kasima... rohkembjärjepidevust, innokene, muidu saavad kõik aru, et valetad
ma ei saa kyll aru niisugusest ingridmaaniast:( jumal mis see enam sinu asi on mida ta teeb ja kellega magab.ausalt öeldes peab su irjal ka hea kannatus olema.kui minu mees vaid oma exist kirjutaks ja mötleks ma annaks talle kyll kinga.loeks vahest veel teie blogi, aga ei huvita yhte mis see ingrid taas on öelnud ja kas on rase vöi rasvane :) vanaema
9:00le:
eks oli ka neid üksikuid kordi, mil mina kodust välja sain.
Inno pidi ju vahepeal bordellis ka käima, ikka sai kodust välja.
Ükskord jõudis teine isegi Pärnusse välja (või oli see Tartu?), no kus sattus selle vana prostituudi juutrde, kes muretses, et Inno noor mees, tea, kas tema, vana naine, ikka jaksab. Aga Inno rahustas, et pole hullu, ja pärast tõdes, et "magasin nagu oma emaga".
No ja seekord, kui ta pärast öist pummelungi ja lõbumajas käimist pohmas peaga Crepi kohviku ees Irja otsa komistas, kes oli oma kehva ja igava Portugali-pano juurest Atlantisse võimekamaid mehi tulnud lantima - siis oli ju ka Inno kodunt välja saand, ja lausa Tartusse.
(Allikas: Inno ja Irja blogi)
No ja siis
Optimist on inimene, kel alati veab. Vahetevahel küll üsna viltu, aga siiski veab.
noname
Igaüks peab teadma oma hinda. Et mitte eksida ja rohkem küsida kui 200 000.
pankurpoiss
Postita kommentaar