Riigikohus otsustas Andres Raidi juhtumi puhul äsja, et Nõukogude võim Eestis polnud okupatsioon. Vastava sissekande juurde saabus kommentaar/tagasiside, mis seletab, kuidas nõukogude võim Eestis polnud okupatsioon:
1940. aastal oli rahvusvahelises õiguses okupatsiooni mõiste hoopis teine, selle järgi toimus okupatsioon vaid tingimusel, et okupant haarab sõjaliselt okupandi territooriumi või osa sellest ning kehtestab seal sõjalise administratsiooni võimu (klassikaline näide Saksa okupatsioon Eestis 1941-1944, Nõukogude-Briti okupatsioon Iraanis IIms. ajal). Eesti liideti Nõukogude Liidu poolt lepingute mitte sõjaga. Eesti valitsus nõustus vägede paigutamisega ilma mingite protestideta, j.vares sai ju peaministriks pätsi dekreediga ning riigivolikogu, mis esitas palve nõukogude liitu astumiseks, valimised kuulutati välja Pätsi dekreediga, sõjavägi relvitustati Laidoneri käsuga jne jne Nii on keeruline rääkida mingist okupatsioonist. Võib ju küll, aga kes see terve mõistusega inimene usuks? Maailm ei koosne ju tervikuna poolemeelsetest.
Seda okupatsiooni-junni oleks kohtus üldse kole raske tõestada, eks ta on pigem samasugune propaganda väljend nagu "fašism" või "genotsiid". Lauri Mälksoo on oma doktoritöös rääkinud "pool-okupatsioonist" aga see pole see.
46 kommentaari:
keda antud teema huvitab lugegu Lauri Mälksoo "Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus: Eesti, Läti ja Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940. a - 1991. a ja pärast 1991. a: uurimus pingest normatiivsuse ja faktide vahel rahvusvahelises õiguses" Huvitav lugemine.
Ärge unustage, samas et tõde on üle inimvõimu (B.Russell) ja kõige vastikum asi maailmas üldse.
kommentaari on kirjaviga sisse lipsanud, nii et ärge selle pärast nutke. peab olema "okupant haarab sõjaliselt okupeeritava territooriumi või osa sellest ning kehtestab seal sõjalise administratsiooni võimu"
kallid kaasmaalased, maakera pole tegelikult lapik ja päikesesüsteemi planeedid ei tiirle ümber maa, väidetagu teile mistahes
Obama taastuvenergiast http://www.wepower.us
Kelle leiba sööd, selle laulu laulad ka, äraostmatu pere. Häid uusi välismaareise sõprade seltsis.
Tüüpiline Kremli vale. Sama loogika kohaselt ei okupeerinud ka Saksamaa 1939. aasta märtsis Tshehhoslovakkiat.
"klassikaline näide Saksa okupatsioon Eestis 1941-1944"
Ei sobi siia. Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahel 1941-1944 ju sõjategevust ei olenud.
"Eesti liideti Nõukogude Liidu poolt lepingute mitte sõjaga."
Võiks öelda, et Eesti Vabariik liideti Nõukogude Liidu külge sõjalise jõuga ähardamise ja lepingute rikkumise teel.
aga armsad sõbrad, lugege haagi 1899 ja 1907 aasta konventsioonide teksti-need peaksid isegi internetis olemas olema. okupatsioon on seal defineeritud. mingeid "sõjalise jõuga ähvardamise" ja "lepingu rikkumise" variante seal ei ole või äkki on haagi konventsioonid ka kremli vale?
"lugege haagi 1899 ja 1907 aasta konventsioonide teksti"
Haagi konventsioon nägi ette seda, milline peaks olema okupeeriva riigi käitumine okupeeritud territooriumil. Seal ei olnud see määratluse asi nii tähtis. Ja 1940. aastal ei olnud rahvusvaheline õigus enam sama, mis 1907. aastal. Vahepeal oli asutatud Rahvasteliit, oli sõlmitud Briand-Kellogi Pakt jne. jne.
Pealegi on vale väita, et Nõukogude Liit ei kasutanud 1940. aastal Eesti Vabariigi vastu sõjalist jõudu. Nõukogude õhu- ja mereblokaad kujutas endast otsest sõjalise jõu rakendamist.
miks teile lugeda ei meeldi? Aga palun, Haagi 1907. a. konventsiooni artiklid nr 42 ja nr 43. Saate okupatsiooni mõiste toonases rahvusvahelises õiguses.
"Haagi 1907. a. konventsiooni artiklid nr 42 ja nr 43"
Kordan veelkord, 1940. aastal ei kehtinud 1907. aasta rahvusvaheline õigus.
Briand-Kelloggi paktiga kaotati sõda "kui rahvusliku poliitika instrument". Paras nalajanumber. Maailmasõja eelne rahvusvaheline õigus oli hoopis teistsugune kui sõjajärgne. Igatsorti Münchenid, MRP-d, anšlussid ja annektsioonid olid toona suurriikide käitumises pigem normiks kui taunitavaks
aga miks? milliseid rahvusvahelise õiguse akte, mis reguleeriksid või defineeriksid "okupatsiooni" oli siis vahepeal vastu võetud?
rahvusvaheline õigus muutus märgatavalt alles 1949. a. Genfi konventsioonidega
"Okupatsioon" ei ole mitte ainult juriidiline, vaid ka poliitiline termin. Appelleerimine ainuüksi 1907. aasta Haagi konventsioonile ei ole relevantne.
_Kordan veelkord, 1940. aastal ei kehtinud 1907. aasta rahvusvaheline õigus._
Miks ei kehtinud, suuresti kehtib see tänase päevani :D küll on viimase poole sajandi jooksul võetud vastu hulk täiendavaid õigusakte
Poliitiline mõiste??? härra kas te tunnete ennast ikka päris hästi
kuni 1949 aasta Genfi konventsioonideni võis rääkida vaid occupatio bellica-st s.o. võõra riigi territooriumi hõivamine relvajõul. 1949. a. Genfi konventsioonid tõid uue mõiste occupatio pacifica s.o. kui okupeerija ei kohta relvastatud vastupanu. 1940. aastal kehtisid antud juhul rahvusvahelises õiguses vaid Haagi konventsioonid, seega sai okupatsioon olla vaid occupatio bellica-sõjaline okupatsioon.
šahh-matt
Muide kui teil õnnestuks tõestada 1939-1940. a. "okupatsiooni" lähtudes rahvusvahelisest õigusest (mis nii või teisiti on ainus objektiivne mõõdupuu üksikjuhtumite hindamiseks) oleks teile teaduspreemia tagatud. see oleks tõsiselt kõva sõna. isegi mina võtaks teie ees mütsi maha ja kummardaks maani. nii et andke aga tuld!
"võõra riigi territooriumi hõivamine relvajõul."
Seda saab rakendada ka 1940. aasta juunis Eestis toimunu kohta. Nõukogude õhu- ja mereväeblokaad kujutasid endast sõjalise jõu rakendamist.
"Territory is considered occupied when it is actually placed under the authority of the hostile army"
No näed, mida see sama 1907. aasta Haagi konventsiooni 42. punkt ütleb. Põhiline tingimus on see, et peab olema vaenulik armee. Seda aga Punaarmee oli. Kui silmas pidada järgnevat Nõukogude Liidu tegevust Eestis.
vaadake ÕS-ist mida tähendab hõivamine, nn. okupatsioon kehtestati kahepoolsete lepingutega, mis sõlmiti Eesti ja N.Liidu vahel. Uskuge mind, te ei leia enne 1949. a. ühtegi rahvusvahelist lepet või õigusakti, mis keelustaks "sõjalise jõuga" ähvardamise
ma kordan: kuni 1940. a. aksepteeriti vaid occupatio bellicat, occupatio pacifica on sõjajärgne leiutis.
Kui te mind kui "kremli agenti" ja "kommunisti", ei usalda, olge lahke pöörduge selles küsimuses kas või selle sama Lauri Mälksoo poole (ehkki tal on targemat teha), aga vastus saab olema lühike. Või parem-lugege tema doktoritööd.
"ma kordan: kuni 1940. a. aksepteeriti vaid occupatio bellicat, occupatio pacifica on sõjajärgne leiutis."
Eesti situatsioon vastab sõjalise okupatsiooni tingimustele, sest juunis 1940 ületasid Nõukogude väed Eesti piiri ühepoolsel algatusel ning lahingukäskudega. Laiaulatuslikuks relvakonfliktiks ei läinud Eestis vaid seetõttu, et sissetungivatele vägedele ei osutatud vastupanu, v.a. üksikjuhtumid nagu Raua tänava lugu.
Taani langes Saksa okupatsiooni alla sama skeemi järgi - sedagi pole "tegelikult" juhtunud? : ))))
olgu, seaduseid te ei mõika. küsin siis niimoodi. mis te's arvate miks seda ühteainust pauku piiril 1940. aastal juunis niimoodi taga nutetakse. Väidetavalt olla seda Pätsi käest nõudnud ka Tõnisson. Sõjaliselt poleks ju "üks pauk" midagi muutnud, õiguslikult aga küll.
aga taanis osutati vastupanu. Eestis sõlmiti enne Punaarmee saabumist N. Liiduga lepingu mis lubas Punaarmee Eestisse (kahel korral 1939 sügisel ja 1940 juunis). saksa väed tulid taanisse ja norrasse igasuguste lepinguteta
lepingud sõlmiti Taanis alles vaenutegevuse lõpetamiseks, kus juures taanlased said väga head tingimused
Punaarmee tuli Eestisse lepingute alusel. Eesti selle vastu mingit protesti ei avaldanud. Pigem vastupidi. Nõukogude armeega tehti igati koostööd. Nõukogude armee sissesõit oli 1939 ja 1940 meeskonnatöö tulemus
"mingeid "sõjalise jõuga ähvardamise" ja "lepingu rikkumise" variante seal ei ole või äkki on haagi konventsioonid ka kremli vale?"
Ei peagi olema, sest põhimõte, mille järgi õigusrikkumine ei loo õigust, pärineb juba antiikajast. Sellest lähtepunktist järeldusi tehes jõuab paratamatult okupatsiooni definitsioonini.
"Punaarmee tuli Eestisse lepingute alusel. Eesti selle vastu mingit protesti ei avaldanud. Pigem vastupidi. Nõukogude armeega tehti igati koostööd. Nõukogude armee sissesõit oli 1939 ja 1940 meeskonnatöö tulemus"
Vastastikuse abistamise leping nägi ette tingimused, sõjaväelaste hulga ning ajalised piirid. Nõukogude liit rikkus kõiki neist.
Kes kui innukalt okupante tervitas - see ei puutu asjasse.
Taanis oli kaks tundi vastupanu Saksa sõjaväele, Eestis ümmargune null. See on ka põhjus miks ükski riik ei tunnustanud mitte kunagi 1950 a.-el moodustatud eesti eksiilvalitsust, erinevalt näiteks norra ja poola omast teise maailmasõja ajal.
Balti riikide kulda ja dokitud laevu ei antud N.Liidule välja vaid kuna Suurbr. ja USA käsitlesid neid kui kompensatsiooni oma kaotatud majandushuvide eest regioonis. Rootsi andis Balti riikide kulla N.Liidule välja alles siis kui N.Liit nõustus hüvitama Balti riikide välisvõla Rootsile ning Rootsi kodanike investeeringud, kokku 30 mln. SEK-i eest
rikkus küll vastastikuse-abistamise pakti. aga selle peale oleks pidanud teine lepingupool protesti tõstma. kui ei tõstnud siis J.O.K.K.
Kontingent oli 1939. a. sügisel lubatud Eestisse vastavalt paktile, 1940. a. juunis vastavalt Narvas Meretshkovi ja laidoneri poolt alla kirjutatud lepinguga.
Taanis leidsid aset üksikud vastupanuaktid nagu Eestiski. Kui ma ei eksi, siis Raua tänava lahingus oli rohkem hukkunuid kui kõikides Taani piirilahingutes.
Mingit tunnustust Eesti eksiilvalitsus ei vajanudki, sest see toimis õigusliku järjepidevuse alusel, nagu on analüüsinud Aleksander Warma. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt tunnustatud, iga selle järjekordne valitsus - kusiganes see tegutseb - ei vaja "ületunnustamist".
"rikkus küll vastastikuse-abistamise pakti. aga selle peale oleks pidanud teine lepingupool protesti tõstma. kui ei tõstnud siis J.O.K.K."
Lepingu rikkumise fakt ei sõltu sellest, kas ükski osapool sellele tähelepanu juhib.
"Kontingent oli 1939. a. sügisel lubatud Eestisse vastavalt paktile, 1940. a. juunis vastavalt Narvas Meretshkovi ja laidoneri poolt alla kirjutatud lepinguga."
Juba enne Meretskoviga kohtumist olid Punaarmee väed Eesti territooriumile tunginud ning liikusid lahingukorras edasi. Laidoneri delegatsioon puutus nendega kokku Jõhvis - olles alles Narva poole teel.
NB! Laidoner sai Meretskoviga kokku kell kaheksa hommikul. Enne seda oli samal hommikul toimunud Punaarmee dessant Aegna saarele ja Suurupi rannakaitsepatarei vallutamine. Need faktid on Laidoneri tegevuse õiguspärasuse hindamisel möödapääsmatud.
okupatsioon on juriidiline mõiste. punkt. seega peab kogu vaidlus kas okupatsioon oli või ei olnud lähtuma toonastest rahvusvahelise õiguse normidest. Härrased te olete tiba kõvade peadega, ja ladina kirjamärke ei taha ka tunnistada. Mina ütlen "Lugege!" ja teie pistate autisti kombel röökima. Mina lahkun siit kui siin kirjaoskajaid inimesi ei leidu. Hirmus koht, nagu mõni Okeaania džungel
Euroopa Inimõiguste Kohus (ECHR) on Penart vs EV ja Kolk vs EV tarbeks uurinud, kas Eesti oli okupeeritud, ning tunnustanud Eesti seisukohta, et oli. Ühe alusena selliseks hinnanguks nimetab ECHR lepingute rikkumist ja sõjalist sekkumist, sealhulgas riigipöörde korraldamist.
"nn. okupatsioon kehtestati kahepoolsete lepingutega"
17. juuni 1940. Nõukogude ultimaatumit ei saa käsitleda mingisuguse kahepoolse lepinguga.
Lahe, üks frukt jälle juures, Elekter hakkabki kuidagi elujõudu kaotama.
Taavi, kas sa ühes kommentaaris ei oska või ei suuda oma mõtteid arendada? Miks sa 3-4 lühikest postitust järjest pead tegema?
Huvitav, et see blogi nii fantastilisi frukte ligi tõmbab.
täitsa perses, kui palju ajaloolaseid on järsku välja ilmunud, alustades Bätmäni sõprade ja lõpetades kommenteerimisnarkomaanidega.
Kulla Franz, loe nüüd oma osundust!
"Territory is considered occupied when it is actually placed under the authority of the hostile army"
Selle para 42 järgi oktupatsiooniks kvaliftseerumiseks tuleks kehtestada SÕJAVÄELINE VÕIM. Nagu seda tegi Saksamaa.
Eestit aga ei allutatud okupandi armeele, vaid pandi püsti tsivilistidest marionettvalitsus. Ärge arvake, et venelaste seas tollal rahvusvahelist õigust ei jagatud.
"oktupatsiooniks kvaliftseerumiseks tuleks kehtestada SÕJAVÄELINE VÕIM. Nagu seda tegi Saksamaa."
Aga paljudel Saksamaa poolt okupeeritud territooriumitel ju sõjaväelist võimu ei kehtestatud. Warthegau, Memel, Böömi ja Määri Protektoraat ja Elsass liidendati otseselt Reichi koosseisu.
Samuti jäeti Taani okupeerimise järel tsiviilvalitsus võimule kuni 1943. aasta juulini.
Postita kommentaar