Tagasi 1940ndatesse: Eestit juhib ametnike partei

Väljavõte Delfi veebist.

Enamasti süüdistatakse Eestit tabanud hädades poliitikuid, ja ma ise pole sellest patust puhas, sest poliitikud ju vastutavad, ent tegelikkuses juhivad Eestit juba pikemat aega ametnikud. Kes siis nende juurde saadetud poliitiku kiiresti kodustavad ja enda pilli järgi tantsima panevad.

Ametnike juhid on riigiasutuste juhid, ministeeriumides siis näiteks kantslerid. kel on väga suur võim, ent olematu vastutus. Kui on mingi jama, lahkub minister, mitte aga kantsler. Kuigi selle jama võis põhjustada kantsleri saamatus. Või konflikt ministriga. Ehk siis: minister, kes ei soovi tantsida kantsleri ja teiste kõrgemate ametnike pilli järgi, on sunnitud lahkuma. Perversne, kas pole?! Sest minister esindab rahva häält. Ent see hääl jääb hüüdjaks hääleks kõrbes.

Nüüd, nagu selgub Päevalehe uudisest, mida vahendab Delfi, on tehtud ka vastav uuring, mis seda tõsiasja kinnitab. Ja tegelikkuses on asi ikka väga nutune, sellest on hakanud lõpuks aru saama ka Reformi poliitikud, kes on seni nautinud ametnike poolehoidu. Ilmselt on ametnikud hakanud tõsisemalt ka Reformi poliitikute varvastele astuma.

Mis see ametnike partei võim tähendab, et Eesti on sisuliselt juhitamatu. Või et rahvas Eestit ei juhi. Valimised on samasugune farss nagu ta oli nõuka ajal. Rahva kui seaduse järgi kõrgeima võimu kandja võim ja volitused lõppevad valitsusasutuste välisukse juures. Seal, kus kojamees lund lükkab. Sealt edasi algab ametnike võim, kes siis tegelikkuses Eestit juhivad. Aga mis suunas ja mismoodi, seda ei tea peale nende ametnike mitte keegi.

Eesti viimase aja arengud kinnitavad nii uuringut kui ametnike võimu tõsiasja: Eesti küll saab euro, mille tulemata jäämises on ametnikke juba aastaid süüdistatud, ent mis hinnaga ja mis pärast seda tuleb, selle kohta puudub igasugune informatsioon. Ma pole kindel, kas Eestit juhtivad ametnikud seda isegi täpselt teavad. Kui tekib kaos, peidavad nad lihtsalt pea liiva alla ja viskavad taas kahuritoru ette mõne kättejuhtuva rahvaesindaja, näiteks Ansipi.

Ametnike võim kasvas seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Kus ametnikest said olulise võimu-alase info kandjad suhtes Euroopa Liiduga. Uute euroseaduste täitmise järele valvajad. On loomulik, et ametnike kaudu valitseb Euroopa Liit liiduvabariike, nagu kunagi juhiti Eestit Moskvast, ent see ei tähenda, et kohapealsed poliitikud üldse mängust välja, vaid pressikonverentsidel sõnumite edastajateks jäetakse.

Ma usun, et seda ametnike võimu on paljud eestlased enda nahal kogenud. Sellesse ooperisse kuulub meie kodu läbiotsimine Rakveres blogipidamise eest, Märt Vooglaiu naise arreteerimine muru niitmata jätmise eest, keskkooliõpilaste ähvardamise nende loomakaitseliste vaadete eest jms asjad. Ametnik ei näe inimest, ta ei kanna inimese ees mingit vastutust ja tema võim tähendab sisuliselt 1940ndate naasmist Eestisse.