Veidi psühholoogilisest kaitsest

Kaitseväe juht Ants Laaneots peatus aastapäeva kõnes terminil "psühholoogiline kaitse", sidudes selle propagandaga, kus justkui igasugune Eesti valitsuse kriitika on Eesti-vastane tegevus.

Ent surfasin veidi veebis psühholoogilise kaitse teemal ja leidsin esmalt viite psühholoogilisele kaitsele kui osale totaalkaitsest, kus Singapuri kohta oli kirjas järgmine: "Psychological Defence" is about loyalty, commitment to Singapore, and having the will power and resilience to overcome challenges.^[1]. This is the component that would determine if Singaporeans will stay to fight or abandon the country when it is in trouble.

Ehk siis:  Psühholoogiline kaitse käsitleb lojaalsust, ehk seda, kas inimesed jäävad ohu korral võitlema või jätavad riigi raskuste korral maha.

Minu meelest väga aktuaalne just tänasel päeval. Ja ka ajalooliselt. 1939. aastal oli psühholoogiline kaitse viimase peal, patriotism oli maksimaalne, opositsioon likvideeritud, ent siis olid just Eesti riigi juhid need, kes riigi raskel hetkel maha jätsid, loobudes võitlusest vaenlase vastu ja muutes kogu rahva võimetuks vaenlase vastu võitlema. Ja ka täna murendab just Eesti valitsus inimeste lojaalsust oma riigi suhtes, kui soovitab raskuste korral riigist lahkuda ning otsida oma õnne mujalt. Minu meelest on see selgelt Eesti-vaenulik tegevus, mida võib võrrelda riigi reetmisega. Olen Eesti puhul täheldanud, et rahvas on riigile lojaalsem kui selle juhid, kes on valmis iga võõraga, kes silma teeb, kohe voodisse heitma.

Äraspidine on ka Laaneotsa nägemus psühholoogilisest kaitsest, millega ta näeb seda kui vahendit inimeste suu sulgemiseks. Ent rahvalt põhiseadusega tagatud sõna- ja arvamuste vabaduse võtmine murendab just seda vajalikku lojaalsust oma riigi suhtes, ja sellega on Laaneotsa tegevus otseselt vastuolus psühholoogilise kaitse põhimõtetega.

Riigitruudus ei tähenda sugugi alati tingimata valitsuse- ja võimu-truudust, millele viitab Laaneots. Kui valitsus nagu Pätsu oma asub riigile vastu töötama, või reedab riigi, nagu see juhtus Pätsu valitsusega, siis tähendab riigitruudus Pätsu valitsusele vastu töötamist ja selle kukutamist. Psühholoogine kaitse eesmärk peaks olema selline rahvas, kes suudab kriisiolukorras riigi reetnud presidendi ja kaitseväe juhi ametist kõrvaldada. Kus rahvas on suuteline vaenlasele vastu astuma ka siis, kui president või kaitseväe juht annavad käsu relvad maha panna.