Väljavõte Postimehe veebist.
Viimasel ajal on hakatud taas rääkima laste kehalisest karistamisest, selle keelustamisest, ent on märgitud, et lapsepeksjaid pole kavas karistama hakata. Et lapsepeksu keelustamine on vaid selleks, et tähelepanu juhtida selle negatiivsetele tagajärgedele. Milleks siis on lapse puhul madal enesehinnang, ärevushäired, raskused suhete loomisel, agressiivsus jms. Samas on huvitav, et pedofiilia, mis on samuti komplekside välja elamine nõrgema peal, on päris karmilt karistatav. Näiteks hiljuti sai pedofiilias süüdi mõistetud Kaur Hanson koguni 10 aastat vanglat.
Ma tunnistan, et olen ise oma last tutistanud, ja ma pole selle üle üldse uhke, kuivõrd sain ise aru, et elasin sellega nõrgema peal välja oma komplekse. Milleks oli siis misiganes - näiteks suutmatus toime tulla oma ülesannete täitmisega, ning kui laps veel ärritas, näiteks sellega, et jooksis koos sõbraga mööda treppe üles-alla, siis läksin ja tutistasin teda. Kuigi ma oleks saanud ka ilusti rääkida, ning kasvõi ise osaleda poiste mängudes. Sest sageli tuleneb laste väljakutsuv käitumine tähelepanu vajadusest, millele vanemad reageerivad enamasti lapse karistamisega. Nii on karistamine paljudes peredes ainus "tähelepanu", mida vanemad lastele osutavad.
Ma võin siin tuua paralleeli oma perest, kus ma üles kasvasin. Isa oli päevad läbi tööl, elektrik ühes katlamajas, kus teda aeg-ajalt kamandati tegema töid, mida ta ei soovinud teha ja mis polnud ka päris tema ülesanded, ent kuna ta ei julgenud oma ülemusele vastu vaielda, siis tegi ta kõik kohusetundlikult ära. Laste jaoks oli see hirmus, sest pärast sellist päeva või ööd töö juures järgnes tavaliselt hullumaja kodus. Kus siis isa valas oma tööga seotud pinged ja kompleksid välja nõrgemate - laste peal. Sageli ei pruukinudki lapsed olla milleski süüdi: isale ei meeldinud lihtsalt nägu, millega laps talle otsa vaatas, või siis rihmutas last "profülaktika mõttes", nagu ta tavatses öelda. Kodus oligi isal kaks peamist tegevust: pikutamine (ehk puhkus palgatööst) ja rihmutamine. Võis aru saada, et isal oli vajadus ka endal kedagi käsutada ja kamandada, kuna teda ennast töö juures pidevalt käsutati ja kamandati. Ta tavatses öelda, et tema pere on tema "brigaad". Ja tema on brigadir. Mis siis tähendas, et kodus olles tema lesis mugavalt diivanil ja kodused tööd olid kõigi teiste õlul.
Loomulikult polnud meie pere mingi erand. Nagu aru sain, toimus selline rihmutamine enamikus peredes. Erinevad olid vaid mastaabid ja peksuvahendid. Seda võis kuulda kasvõi naaberkorteritest, läbi paneelmaja seinte. Laste nuttu ja vanemate kärkimist. Vanemad elasid oma pinged välja laste peal.
Nagu küsitlused näitavad, pole selles osas palju muutunud. Ligi pooled vanematest pooldavad tänagi, 30 aastat hiljem laste füüsilist karistamist. Ma olen seda ise tänaval korduvalt näinud, kuidas emad ja isad peksavad oma poegi ja tütreid, ja seda juba maast madalast. Päris väikseid, vaevalt käima hakanud lapsi lüüakse lahtise käega. Ma ise hakkasin rihma saama 4-5 aastaselt, näiteks selle eest, kui sõrme kogemata suhu pistsin. Või kui sõin enne sööki kommi. See tähendas siis ikka korralikku, ligi pool tundi kestnud rihmutamist, kus säärte peale tekkisid tumedad vorbid - verevalumid.
Lapsepeksu põhjus on selles, et lapsed on pooltele inimestele ainsad, kellest nende jõud üle käib. Keda nad on võimelised kamandama ja käsutama. Kelle peal saavad oma pingeid välja elada. Nii nagu on paljude jaoks lapsed ainsad, kellega seksida. Sest olgem ausad, kui lastel oleks jõudu, et enda eest seista, või keegi lapsi igapäevaselt kaitseks, siis ei julgeks neid keegi puutuda.
Ja nii nagu saab seksuaalselt väärkoheldud lapsest endast suure tõenäosusega pedofiil, peksavad oma lapsi ka need, kes on ise lapsena peksa saanud. Ainus küsimus on selles, miks pannakse lapsi seksuaalselt kasutanud täiskasvanud reaalselt vangi, ent lapse muul moel vaeseomaks peksnu võib oma tegevust jätkata kui täisväärtuslik kodanik.
Füüsiline vägivald pole muidugi ainult lastega seotud probleem. Eestis on väga levinud igasugune perevägivald, kus siis mehed peksavad oma naisi ja vastupidi, isad vägistavad tütreid ja emad poegi. Tundub, et lähisuhte vägivald ehk oma komplekside välja elamine lähedaste peal on norm. Ma ise pole siiani saanud aru vajadusest oma naist või lapsi füüsiliselt karistada ja hoidusin sellest oma abielus. Ent sellest polnud abi, sest minulegi üllatuseks hakkas naine peksma mind ja last. Minu probleem oli selles, et ma ei suutnud selle normiga kuidagi kohaneda.
16 kommentaari:
Ah sul siis on elektrikute vastu allergia:)))
Kuule,mul oli sedasi,et vihkasin venelasi kangesti ja saatuse tahtel ma töötasin venefirmas aastaid...peale seda ma venelasi ei vihka...kuigi ikka loodan,et nad lahkuvad meie kodumnaalt:)))
Ma vihkasin väikest kasvu inimesi...ja saatuse tahtel sattusin Iirimaale ja siin on ju vaid kääbused...Iiri keskmine kasv on vast 120 cm :)))
Ma olen siin olnud aastaid ja väikest kasvu inimesi ma enam ei vihka...
Ma vihkasin grafomaane...nägin filmi "Exit through the gift shop"
ja enam ma neid ei vihka:)))
Inglismaal kahe kilowatise elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulub vaid 350 poundi ehk siis 350 kilogrammi riisi hind.Üks kilogramm riisi maksab kusagil üks pound.
Read about a home built 2kW wind turbine constructed from scrap
http://www.reuk.co.uk/DIY-2kW-Wind-Turbine.htm
The total financial outlay so far was a miserly £350!
Kuule,mis see kilo riisi Eestis maksab ka?
Kui ma saan teada Eestis müüdava riisi hinna siis saab teada kui odavalt saab kätte kahe kilowatise elektrituuliku.
Oletades, et kogu Inno jutt vastab tõele (muidugi ei pruugi vastata, nagu paljud tema jutud), on ehk isegi natuke arusaadav, miks temast kasvas selline väärastunud mõtte- ja tundemaailmaga isend, nagu selle blogi põhjal on olnud võimalik veenduda. Aga miks Irja on samasugune - kui oletada, et ka tema jutud oma isast vastavad tõele, pole teda ju rihmutatud. Inno ei suhtle oma isaga (ega vennaga), Irja ei salli oma ema, kelle suhtes tal oma jutu järgi oli lausa selline allergia, et ei saanud vanasti Rakveres kodumajas ööbida, vaid pidi minema hotelli. Miks siis ikkagi on tulemuseks "nagu kaks tilka vett", kuigi üks sai väidetavalt rihma, teine mitte?
11:49-le
äkki on tegu mingi erilise sümbisoosiga? Kõik nende omadused on mingil müstilisel moel nakkavad. Olgu selleks erinevate toiduainete talumatus vms.
Miks Türja on samasugune? No ootamata tema enda avameelsushoogu ja toetudes näiteks vihjele, et isa tema ees kelkis oma armukestega (võibolla pärast seda, kui oli Türjale front faciali teinud), ning et päranduse jagamisega ka mingi jama oli, siis polnud tal ka lastetoaga kõik kaugeltki korras. Seda näitab igasuguse austuse puudumine oma vanemate vastu.
Ma olen ka mõelnud, miks kaks nii erinevatest kodudest tulnud tegelast on vägagi sarnased. Põhjus võib olla selles, et mina olen väga sarnane Irja isaga, kes samuti ei uskunud koduvägivalla maagiasse.
Küsimus on pigem selles, miks minust ei saanud koduvägivallatsejat. Ma ei suutnud seda enda jaoks arusaadavaks mõelda ega seda millegagi õigustada.
Inno, äkki on asi selles, et su vaim on (oli) piisavalt tugev ja vägivald ei suutnud seda murda. seetõttu sa ei nakatunud komplekside ja vägivalla katku.
no kui Innol pole komplekse ja ta pole vägivaldne, kes siis veel.
Kellegi füüsiliseks karistamiseks on ta liiga vilets muidugi vend. Seda suurem on vaimne vägivald ja alatus. Mis muu kui vägivald on tema kurjus oma endise perekonna vastu. Asi pole ju ainult eksile tagasitegemises vaid ka määratus kahjus, mida ta põhjustab oma kirjatöödega oma lastele. Üks korralik laks oleks lapsele küll parem kui selline sitasadu mille pärast siis last koolis mõnitatakse.
Omaenda käitumise tõttu ka töökohtadest ja lugupidamiset ilma jäänud, maksab vennike kätte ka kõigile ülejäänutele, kes oma eluga paremini hakkama saavad. Kuna midagi paremat pole võtta, siis käib homo, paks , kole ja pervet väga hästi.
Eriti kole on muidugi see, et ta on samasuguse või veel hullema alatuga kokku saanud, nii nad teieneteist võimendavadki.
Selle teemal ilmub varsti ajakirjas "Pede ja kodu" põhjalik artikkel.
oi, kas innost tuleb artikkel või?
Kas see on siis kurjus, kui kirjutada asjadest nagu nad olid?! Siis on ka kurjus kirjutada sellest, et Herman Simm sai karistuse riigireetmises või Mati Eliste kahtlustuse korruptsioonis! Või üldse neid milleski süüdistada! Puhas vaimne vägivald ja alatus! Mis tuleb sellest, et politsei ja prokuratuur pole võimelised kedagi füüsiliselt karistama.
Mis siis on ideaal? Stalini aja stiilis troikad ja kohapeal mahalaskmised? Peresuhetes siis kohene peks, või mahalaskmine, kui midagi ei meeldi. Ning proovigu keegi iitsatada! Ja tüüp, kes oma naise ja lapsed algul vägistab ja siis maha laseb, on kangelane? Peaasi, et keegi teada ei saaks.
Aga sa küsi oma aastekaaslase Sami Lotila käest, miks kõigi halbade omadustega varustatud eestlastega võrreldes lõpmatult ideaalsed soomlased on sunnitud nüüd tunnistama, et püüdsid oma perevägivalda aastakümneid naabrite jt eest salajas hoida - tulemuseks kooli- ja peretulistamised ja -pussitamised, mida parimagi tahtmise juures enam kuidagi varjata ei saa. Ja siis ütle Lotilale veel seda ka, et Eestis pole ükski 12-aastane tüdruk imikut lumehange surema visanud. Nojah, teisest küljest, eks see eesti meeste pükstega saunas käimine ole muidugi hullem patt. Ja muidugi eesti meeste väiksed nokud, mis su sõbrale Lotilale ammendamatut uurimisainet pakuvad.
Enamikelt inimestelt ei ravi 19 aastaga välja seda hälvet mis on talletatud eestlase geenidesse ligi 800 aastase orja aja jooksul. Ori mõistab ainult füüsilist karistamist. Nii sellele andumist, kui ka selle jagamist.
Aristokraadid ja ülem klass ei peksa oma lapsi.
Kogu lugu. Aga sellest eestlane oma peaga enamasti aru ei saa.
Lähev vist veel 800 aastate enne kui.
13:15-
Pidevalt püüab siin keegi väita, et säärase blogipidamisega rikub Inno oma laste elu! Tohoh! Tõsist tööd oma võsukestega peaksid tegema hoopis need vanemad, kelle lapsed teisi koolis mõnitama kipuvad! Kas selle eest, kui klassivenna isal on küür või emal kongus nina või kui tema õde on daun on ilus kedagi mõnitada? Ei ole? Elementaarne, kas pole!
kusjuures, jevlapmi, see on huvitav teema. mina (ja ma ei ole 13:15) küsisin innolt, kas ta lõpetaks blogimise, kui saaks teada, et tema lapsi koolis ta kirjutiste tõttu mõnitatakse. sellele küsimusele jättis ta vastamata mainides ainult ümbernurga, et selline kool on vilets.
seejärel olen palunud talt mitmelt kordi siiski vastata sellele küsimusele otse. samuti olen küsinud, kas ta on teadlik äkki oma poegade koolikiusamisest ja seetõttu ei soovi küsimusele vastata. ja inno on edaspidi selle teema käsitlemist vältinud.
minule jätab see üsna selge mulje, et inno teab, et ta põhjustab oma poegadele kannatusi selle blogimisega. võimalik, et lapsed on talle lihtsalt väljund, mille abil oma eksnaisele ingridile kätte maksta ja ta proovib süstemaatiliselt laste elu raskeks teha, kuna ta teab et ingridile teeb laste kannatuste nägemine rohkem haiget kui litsiks sõimamine vms solvangud.
Ingridile ei tee laste kannatused haiget. Rohkem ma ei soovi siia lisada.
Postita kommentaar