Täna on Äripäeval piinlik. Meil on lihtsalt piinlik tuua teieni, austatud ettevõtjad, et juba kolme kuu pärast Tallinnas kehtima hakkava müügimaksu põhiline sõnum - millisele kaubale/teenusele täpselt see maks kehtima hakkab -, ei tea praegu veel ei kaupmehed ega Tallinna linn.
Väga lihtne on elu võtta igikestvate valimistena ning igal võimalikul juhul hõisata - Tallinn hoolib! Kuid kes vastutab? Enam kui kolm kuud pärast maksumääruse vastuvõtmist ei tea mitte keegi, milline on lõplik maksukohustuslaste ring ning milliseks kujuneb maksubaas. Eilses Äripäevas kirjutas advokaat Paul Keres, et kui tema esitas Tallinna linnale selgitustaotluse maksukohustuslase määratluse kohta maksumääruses, võttis linn vastamiseks aega ligi kaks kuud, põhjendades seda probleemi keerukusega. Kui advokaadid ja maksumaksjate liit ei loe määrusest välja, mida täpselt maksustama hakatakse ning ei saa sellele vastuseid määruse koostajalt endalt, siis kuidas üks kaupmees peaks ses määratus määrustedžunglis ellu jääma?
Veelgi enam, kuna Tallinna linn ei tea täpselt, millisele kaubale nad maksu peale panid, siis ei saa kuidagi ka tõsiselt võtta juttu, et sellest üheprotsendilisest koormisest koguneb linnakassasse tänavu 150 miljonit krooni. Kustkohast te selle numbri võtsite, aulik raad? Olukord on tragikoomiline. Ühest küljest võib ju isegi mõista, kaasagi tunda, et majandus siiski kukkus ja linna tulubaas on vähenenud-vähenemas. Teisalt aga… Kui me eile mõtlesime, et kutsuks Tallinnas tegutsevaid ettevõtteid üles raha kokku panema ja hättasattunud pealinnale kamba peale 150 miljonit krooni annetama, siis tegelikkuses on see ju lihtsalt üks laest võetud summa. Pealegi, hiljem järelemõelnuna leidsime, et linn, kes headel aegadel raha vali-mind-mehe muheda muigega tuulde loopinud, ei vääri heategu, korjaku omad tulud ikka ise kokku. Kui suudab oma määrustes näpuga järge ajades tuvastada, millised tulud ja kellelt mida saada on.
Jah, targutada on hea. Ning tõsi ta on, sellist olukorda ei tohiks tegelikkuses tekkida, kuid olemas ta on. Mõneti on see lausa tehtud-mõeldud-mehe sündroom - mäletame ju, kuidas praegune linnapea aastate eest peaministrina plartsti ühe võilao uksed maha murdis (ja paar nädalat hiljem tagasi astus)?
Või kuidas praegune linnapea aastate eest siseministrina sama rutakalt ühe Viljandimaa moonipõllu hävitas (ja paari kuu pärast ametist vabastati)!? Rääkimata asjaolust, et aasta hiljem oli riik sunnitud ausale põllumehele 70 000 krooni valuraha maksma, sest mees ei kasvatanud moone narkoäriks.
Me saaksime ehk isegi aru, kui tegemist oleks noorusest tingitud uljusega, kuid praegu elab/tegutseb Tallinnas siiski ligi 400 000 inimest ja ligi 70 000 juriidilist isikut, kelle heaoluga linnapea mängib. Väga lihtne on elu võtta igikestvate valimistena ning igal võimalikul juhul loosunglikult hõisata - Tallinn hoolib! Kuid kes vastutab?
Inno, ma olen sulle palju paremaid vihjeid saatnud tilkadest, miks sa neid pole üles pannud? Teine võrdlus Paetiga siin on jama! Meenuta Koolipapat ja Tartumeest...
„ ... mäletame ju, kuidas praegune linnapea aastate eest peaministrina plartsti ühe võilao uksed maha murdis...“ Kuule nooransipistist jobu, kui sa nendest aegadest midagi ei tea, siis parem on, kui sa oma lollust välja ei näitaks. Tollal olik kõik Tallinna ümbruse laod võid maast laeni täis, samal ajal kui linna poed olid võist tühjad. Spekulandid olid võid suures koguses odavalt kokku ostnud, sest inflatsioon oli väga kõrge ja hind kogu aeg tõusis. Spekulandid ootasid, millal hind oma lae saavutab, et siis see või mitmekümne kordse hinnaga müüki panna. Vot nii olid lood nende võiladudega, võid oma vanemate käest uurida ehk mäletavad veel.
Foto Aaviksoost on tehtud kui ta ühele sionistlikust folkloorist inspiratsiooni saanud mälestuskivi ees põlvitamas käis. See kuradi kommarist kits ja juutide ori pole Sinimägedes eesti meestele pühendatud samba ees küll põlvitanud.
9 kommentaari:
Juhtkiri: Tallinn hoolib! Kes vastutab?
Täna on Äripäeval piinlik. Meil on lihtsalt piinlik tuua teieni, austatud ettevõtjad, et juba kolme kuu pärast Tallinnas kehtima hakkava müügimaksu põhiline sõnum - millisele kaubale/teenusele täpselt see maks kehtima hakkab -, ei tea praegu veel ei kaupmehed ega Tallinna linn.
Väga lihtne on elu võtta igikestvate valimistena ning igal võimalikul juhul hõisata - Tallinn hoolib! Kuid kes vastutab? Enam kui kolm kuud pärast maksumääruse vastuvõtmist ei tea mitte keegi, milline on lõplik maksukohustuslaste ring ning milliseks kujuneb maksubaas. Eilses Äripäevas kirjutas advokaat Paul Keres, et kui tema esitas Tallinna linnale selgitustaotluse maksukohustuslase määratluse kohta maksumääruses, võttis linn vastamiseks aega ligi kaks kuud, põhjendades seda probleemi keerukusega. Kui advokaadid ja maksumaksjate liit ei loe määrusest välja, mida täpselt maksustama hakatakse ning ei saa sellele vastuseid määruse koostajalt endalt, siis kuidas üks kaupmees peaks ses määratus määrustedžunglis ellu jääma?
Veelgi enam, kuna Tallinna linn ei tea täpselt, millisele kaubale nad maksu peale panid, siis ei saa kuidagi ka tõsiselt võtta juttu, et sellest üheprotsendilisest koormisest koguneb linnakassasse tänavu 150 miljonit krooni. Kustkohast te selle numbri võtsite, aulik raad? Olukord on tragikoomiline. Ühest küljest võib ju isegi mõista, kaasagi tunda, et majandus siiski kukkus ja linna tulubaas on vähenenud-vähenemas. Teisalt aga… Kui me eile mõtlesime, et kutsuks Tallinnas tegutsevaid ettevõtteid üles raha kokku panema ja hättasattunud pealinnale kamba peale 150 miljonit krooni annetama, siis tegelikkuses on see ju lihtsalt üks laest võetud summa. Pealegi, hiljem järelemõelnuna leidsime, et linn, kes headel aegadel raha vali-mind-mehe muheda muigega tuulde loopinud, ei vääri heategu, korjaku omad tulud ikka ise kokku. Kui suudab oma määrustes näpuga järge ajades tuvastada, millised tulud ja kellelt mida saada on.
Jah, targutada on hea. Ning tõsi ta on, sellist olukorda ei tohiks tegelikkuses tekkida, kuid olemas ta on. Mõneti on see lausa tehtud-mõeldud-mehe sündroom - mäletame ju, kuidas praegune linnapea aastate eest peaministrina plartsti ühe võilao uksed maha murdis (ja paar nädalat hiljem tagasi astus)?
Või kuidas praegune linnapea aastate eest siseministrina sama rutakalt ühe Viljandimaa moonipõllu hävitas (ja paari kuu pärast ametist vabastati)!? Rääkimata asjaolust, et aasta hiljem oli riik sunnitud ausale põllumehele 70 000 krooni valuraha maksma, sest mees ei kasvatanud moone narkoäriks.
Me saaksime ehk isegi aru, kui tegemist oleks noorusest tingitud uljusega, kuid praegu elab/tegutseb Tallinnas siiski ligi 400 000 inimest ja ligi 70 000 juriidilist isikut, kelle heaoluga linnapea mängib. Väga lihtne on elu võtta igikestvate valimistena ning igal võimalikul juhul loosunglikult hõisata - Tallinn hoolib! Kuid kes vastutab?
diletant-korruptant, aferist-karjerist, afganistani-agressor, ristisamba-apologeet, füüsik-kloun aaviksoo
SÕNA KINNITAMINE: biderst
prillipapad kõik, hea et märkasid inno, tubli töö
nagu neli toklamit
* tolkamit
või nagu 2 x isa ja poeg.
Inno, ma olen sulle palju paremaid vihjeid saatnud tilkadest, miks sa neid pole üles pannud? Teine võrdlus Paetiga siin on jama! Meenuta Koolipapat ja Tartumeest...
iluspoiss
To 23 märts 2010 15:39
„ ... mäletame ju, kuidas praegune linnapea aastate eest peaministrina plartsti ühe võilao uksed maha murdis...“
Kuule nooransipistist jobu, kui sa nendest aegadest midagi ei tea, siis parem on, kui sa oma lollust välja ei näitaks.
Tollal olik kõik Tallinna ümbruse laod võid maast laeni täis, samal ajal kui linna poed olid võist tühjad.
Spekulandid olid võid suures koguses odavalt kokku ostnud, sest inflatsioon oli väga kõrge ja hind kogu aeg tõusis. Spekulandid ootasid, millal hind oma lae saavutab, et siis see või mitmekümne kordse hinnaga müüki panna.
Vot nii olid lood nende võiladudega, võid oma vanemate käest uurida ehk mäletavad veel.
Foto Aaviksoost on tehtud kui ta ühele sionistlikust folkloorist inspiratsiooni saanud mälestuskivi ees põlvitamas käis. See kuradi kommarist kits ja juutide ori pole Sinimägedes eesti meestele pühendatud samba ees küll põlvitanud.
Postita kommentaar