Valitsusel homme istungi päevakorras sellised teemad:
1. "Euro kasutusele võtmise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on luua eeldused Eestis euro kasutusele võtmiseks 2011. aasta 1. jaanuarist.
Eelnõu reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud muudatused seadustes.
Nimetatud päeval vahetatakse pangakontodel olevad kroonid eurodeks keskkursiga automaatselt ja teenustasuta ning samadel tingimustel saab pankades vahetada sularaha 6 kuu jooksul alates eurole üleminekust.
Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõuga vähendatakse survet hinnatõusule sellega, et avalik-õiguslike tasude kroonisummad ümardatakse eurodesse reeglina maksumaksjale soodsamas suunas.
Euro võeti kasutusele 1999. a ning seda kasutab ca 329 miljonit elanikku 16 liikmesriigis. Euro on üks maailma olulisemaid valuutasid.
2. "Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on äriühingute sujuv üleminek kindlaksmääratud kuupäeval eurole.
Eelnõuga viiakse sisse muudatused, kus äriseadustikus asendatakse eesti kroonides väljendatud summad eurodega.
Samuti sisaldab eelnõu muudatusi, mille käigus võimaldatakse kasutusele võtta nimiväärtuseta aktsia – st aktsia, mille arvestuslik nimiväärtus saadakse aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Aktsiaselts saab nimiväärtuseta aktsiat kasutusele võtta soovi korral, kehtiva õiguse järgi see lubatud ei ole.
Euro tulekuga tuleb ümber arvestada aktsiate ning osade nimiväärtused, aktsia- ja osakapitali suurused, osanike häälte arvud ja palju muud ning selles protsessis ei ole automaatset regulatsiooni võimalik kasutada, kuna automaatsel ümberarvutamisel tekiksid mittetäisarvulised summad. Seetõttu näeb eelnõu ette regulatsiooni, mis on küllalt paindlik ning võimaldab ühingute osanikel ja aktsionäridel võimalikult paljudes küsimustes ise otsuseid vastu võtta.
Eurole üleminekuga ei teki probleeme tulundusühistu, hooneühistu ja teiste juriidiliste isikute puhul, kuna nende osalustel ei ole nimiväärtuseid, mis peaksid olema täisarvulised.
3. "Riigilõivuseaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on tagada Eesti valmisolek üleminekuks eurole. Riigilõivuseaduse uues eelnõus on kõik lõivud arvestatud kroonidest eurodeks. Vastavalt Eesti eurole ülemineku plaanis kokkulepitud põhiprintsiibile ümardatakse maksud, riigilõivud, toetused ja muud eelarvega seonduvad kroonisummad eurodesse elanikkonnale soodsamas suunas.
Riigilõivuseadus sätestab kõik Eestis võetavate riigilõivude määrad. Selleks, et Eesti eurole üleminek sujuks takistusteta, peavad vastavad asutused olema koheselt pärast eurole üleminekut valmis võtma lõivusid vastu eurodes.
Eurole ülemineku plaani kohaselt antakse vähemalt pool aastat enne ja aasta pärast €-päeva ettevõtjatele riigilõivusoodustust äriühingu aktsia- ja osakapitali Eesti kroonidest eurodesse konverteerimise muudatuse äriregistrisse kandmisel. Soodustusega toiminguteks on põhikirja muutmine ja kapitali suuruse muutmine. Eelnõuga nähakse ette riigilõivuvabastus ka põhikirja muutmisel nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmiseks.
Et motiveerida äriühinguid vajalikke muudatusi mõistliku aja jooksul ära tegema, siis kehtivad need riigilõivuvabastused ühe aasta jooksul pärast eurole üleminekut.
Riigilõivuvabastused hakkavad kehtima alates seaduse jõustumisest.
Seadus on planeeritud jõustuma euro kasutusele võtmise seaduse jõustumise päeval.
8 kommentaari:
Prantsusmaal euro kasutuselevõtu tagajärjel kasvas inflatsioon 40%...
Harimatud neegrid suudavad tagada endile elektri tasuta
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm
Sellest lingist noppisin välja järgnevad laused:
Mali is considered to be one of the poorest nations in the world.
Not only will the rural population be granted access to electricity, but they will also be granted the opportunity to gain technical knowledge.
People: Give opportunities to the rural population of Mali by giving them access to electricity, technical training and technical work opportunities.
The materials are almost all locally available and therefore the turbine, should it break down, is easy to repair.
The wind turbine is made of very basic materials that are almost all available in Mali. However a few parts might need to come from outside Mali, like magnets.
Cornelia Ehlers
Current active in Cameroon setting up small-scale renewable energy projects.
Among the projects, teaching how to make small wind turbines based on the
same design (Hugh Piggott’s) is given.
Hugh Piggott,
Has been active in the field of constructing all sorts of small wind turbines for more than three decades [1]. The small wind turbine of Hugh’s design has a widely international accepted track record of being economical, robust and able to manufacture with relatively simple tools and materials. Hugh is open to give advice when needed and forms also point of contact for relations in Africa that are experienced with his wind turbine design.
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/06%20PI/PeopleInvolved.html
Sellest lingist noppisin välja järgnevad laused:
Its a mix between skilled and scholed and also unskilled persons that didn't have any future perspective before the training.
unskilled persons that didn't have any future perspective before the training.
unskilled persons that didn't have any future perspective before the training.
unskilled persons that didn't have any future perspective before the training.
Veel paar linki Aafrika riikidest kus harimatud neegrid dzunglis saavad elektrit tasuta:
http://www.tcei.info/
http://www.scoraigwind.com/african36/index.htm
Kui juba harimatud neegrid suudavad tagada endile elektri tasuta siis küllap ka ajupestud Eestlased saavad sellega hakkama.Paraku on nii,et Eestlased on ajupestud ja neile peab puust ette tegema ja punaseks värvima ja siis nad ikka ei saa aru...
Neegrid dzunglis on ses suhtes taibukamad.
TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÖÖD KÕIGILE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÄIDETUD LASTEGA KÕIK EESTIMAA KÜLAD...
http://www.scoraigwind.com/
http://www.scoraigwind.com/
http://www.scoraigwind.com/
Nu ma ei tea, kas läheb euroks. Tänases Spiegel onlainis on artikkel euro tahtjate kurvast saatusest, st. et isegi kui kriteeriumid täidetakse, on Kreeka kriisi tottu kaheldav, kas ja mis tingimustel eurotsooni laiendama haktatakse. Muideks on ka mainitud Eesti eelarvetrikke.
http://www.spiegel.de/wirtschaft/soziales/0,1518,682653,00.html
Eurot vist siiski ei tule. Tallinn ju võib punnitada, aga Eesti nimel ei hakka keegi euroga riskima. Ka Soome Hesari foorumites räägitakse trikitamisest, mis Eestis toimub.
Irja - ära plödise!
Alles ju halasite siin blogis, et ei lähe euroks? Klähvite siin saamata ise ka aru millest või mida.
Minu kaastunne.
Spekuleerida võib ikka!
Need sõnad tuleks raiduda marmorisse:
Miks ehitada savimaja
http://www.savimaja.ee/index.php?id=miks
Miks ehitada savimaja
Enamik inimesele vajalikku, alates toidust kuni ehitusmaterjalideni tarnitakse arenenud riikides kohale sadade ning sageli tuhandete kilomeetrite kauguselt. Nende kilomeetrite katmiseks tuleb kulutada palju energiat, mis omakorda arvestatakse tänapäeva maailmas ümber rahaks. Seega peab inimene teenima piisavalt, et lubada endale vajalikku. Kuna suurem osa inimkonnast on valinud kas vabatahtlikult või olude sunnil palgatöötaja staatuse, siis peavad nad enamiku oma ajast pühendama omaniku teenimisele. Ühiskonnas koonduvad aga enamus töökohtadest ümber keskuste ehk linnadesse, seega siirdutakse üha enam elama linnadesse. Kuna ühes linnas toodetakse väga vähe inimesele vajalikust, siis trasporditakse enamik vajaminevast sisse, k.a toit. Selline majandusmudel seab automaatselt linnaelule kõrgemad hinnad ja ka kõrgemad palgad. Viimane ahvatleb aga üha uusi inimesi linna tulema, mis omakorda mõjutab linna kinnisvara hindasid.
Mõistagi soovib igaüks oma perele ilusat kodu, kus on hea ja rahulik puhata. Selleks, et kirjeldatud kodu ikkagi saada võtab inimene endale laenukohustuse ja hakkab teenima lisaks tööandjale ka panka. Kuna riik tahab ka oma osa, siis võib juhtuda, et inimene katab oma sissetulekuga vaevu vaid hädapärase. Suured finantskohustused kasvatavad hirmu ja mitmed suurendavad kindlustunde saamiseks veelgi oma töökoormust. Tekib üha rohkem pingeid ja üksteise mittemõistmisi perekonnas, kuni lõpuks muutub üllas soov omada kaunist kodu pere lõhkujaks...
Veelgi enam, lisaks perekondade lõhkumisele mõjutab inimese heaolu linnas ka inimkehale mitteomane keskkond ja söök. Enamasti on algne looduslik materjal tarbijateni jõudnult tundmatuseni muudetud ning inimese jaoks harjumatu. Inimkeha lihtsalt ei ole sellise materjaliga aastatuhandete jooksul kokkupuutunud ning ei võta seda omaks. Olgu siis tegemist toidu, riiete, mööbli või mõne muu esemega.
Mis on siis lahendus? Jah tõepoolest, üks lahendus on savimaja!
Savimaja on palju enamat kui lihtsalt maja. Savimaja põhimõtetega tutvumine muudab sageli kogu meie elu. Savimaja on üks neist teemärkidest, mis näitab inimesele, et enamiku eluks vajaliku peaks inimene leidma mõne kilomeetri kauguselt enda elupaigast. Savimaja ehitamisel kaasalõõmise tulemusel mitte ainult ei valmi uus maja, vaid ilmneb ka inimese tõeline olemus, olla looja. Enda krundilt või selle lähikonnast saadud materjalidega ehitades suudame me korduvalt imestada miks inimene töötab vastu energiaseadustele.
Miks ehitada savimaja?
- tervislik ehitada, tervislik elada;
- talgute korras ehitades mitmeid kordi odavam kui traditsiooniline ehitamine;
- võimalik luua kergesti ümaraid, loomulikke vorme;
- enamik maja materjale saab tõenäoliselt hankida enda krundilt või selle lähistelt;
- lihtne ehitusviis annab võmaluse luua endale oma käte abil kodu;
- vähene energiakulu;
- võimalus kasutada savikonstruktsiooni ka maja sisustamisel (diivan, ahi, põrand jms);
- õigesti ehitatud savimaja on vastupidav rohkem kui mitu inimpõlve;
- looduskeskkonnaga ühilduv
Kes on ise endale savimaja ehitanud, kannab savimaja loogika ka teistesse valdkondadesse, kus inimene töötab risti vastu loodusseadustele. Olgu selle näiteks toit, elukoht või töö, mis sageli ei ole inimesele loomuomased.
Misasja see Margus Lepa 10.03.2010 Lõunatunni saates räägib,et pangaautomaadist saab kümne euroseid sedeleid?!!! Neid kümne euroseid on seal väga harva,tavaliselt antakse kahekümneseid ja vahel pole neidki, tuleb võtta viiekümnestes euro kupüürides.Vähemasti Iirimaal on nii.
Postita kommentaar