Ja veel üks mõte. Nimelt - kui ühiskond ei oota naistelt aukoodeksi järgi käitumist ning vaatab nende autusele (sõnamurdmistele, kokkulepete rikkumisele) läbi sõrmede, siis naised ei tohiks enam õigust mõista. Siinkohal kirjutan raske südamega alla Veiko Rämmeli poolt välja öeldud mõttele: õigust peaksid mõistma mehed.
Jah, see on radikaalne, aga kohtunik peab olema aus. Teisiti ei ole võimalik õigust mõista. Päris õigust, ma mõtlen, mitte mänguõigust. Aga kohtunik peab ka teadma, mis on au. Olema aumees või -naine.
Kui me andestame naistele nende pettused ja valed, peame seda nende armsaks sooliseks privileegiks ega võta neid petmise ja valetamise eest vastutusele nagu mehi, siis meil tuleb aktsepteerida, et sellised autud ja ebausaldusväärsed tegelased ei sobi õigust mõistma ning naiskohtunikud tuleb ametist vabastada. Praegu ametisolevate naiskohtunike ja miks mitte ka -prokuröride ametist vabastamine mõjuks õigussüsteemile tõeliselt vabastavalt, sest väga paljud nende seast on sedavõrd suure võimu jaoks liiga rumalad. Isegi ohtlikult rumalad, ma ütleks.
Suur vahe on juba nais- ja meesprokuröridel. Kui meesprokurörid on enamasti rahulikud ja väljapeetud ning võimelised asjaolusid objektiivselt hindama, siis enamik naisprokuröre on õelad ja kättemaksuhimulised ning võimelised eesmärgi nimel kasvõi peaga läbi seina jooksma. Nagu hullud emaeeslid. Ma arvan, et probeem pole mitte niivõrd selles, et naised ei suudaks üldse objektiivsed olla. Näiteks Hinge Brandt oli väga rahulik ja tasakaalukas, suurepärane prokurör. Samuti Dilaila Nahkur. Aga enamike naisprokuröride ametissenimetamisega on tehtud andestamatu viga, mille põhjus on proosaline - pole mehi, kes sooviks prokuröriametit pidada. Mehed tahavad enamasti advokaadiks. Meeste puuduse tõttu on prokuröriametisse pääsenud kari rumalaid ning emotsionaalselt tasakaalutuid naisi. Lahendus oleks prokuröride palka tõsta, et see amet ka meestele ahvatlevana näiks.
Alustuseks tuleks aga ka naistelt sõnapidamist ja kokkulepete täitmist nõuda.
Igal juhul peab lõppema olukord, et meie asju menetlevad ning meie üle mõistavad õigust inimesed, kelle kõlbelistes omadustes on põhjust sügavalt kahelda.
12 kommentaari:
tõeline pläma
kirjutada võib igaüks muidugi mida iganes, kui ta ennast ei taha ajakirjanikuks nimetada
autud, rumalad, kallutatud inimesed ei tohiks olla ajakirjanikud, olgu nad siis mehed või naised
kahjuks nii nagu võib meie riigis psühholoog, kohtunik olla tobe, rumal ja õigete isikuomadusteta indiviid (kas mees või naine), võib olla ka ajakirjanik, mille elavaks tõestuseks olete teie
te olete täiuslik peegelpilt kõigist nendest idiootidest, sama klass
üks igati p...kukkund riik niisiis.
Mul on kirjavahetus H. Särgavaga 1 P. Liivo kohtuokse suhtes, milles selgub:
1. P. Liivo ei tunne kehtivat KarS-i
2. H. Särgava kiidab mittetundmisele kaasa.
Asi nimelt selles, et seoses KarS-i kehtimahakkamisega toimus oluline muutus karistusdogmaatikas. Tsiteerin Riigikohukest:
3-1-1-79-03 "14. Kassatsioonprotestis osutatakse põhjendatult sellele, et erinevalt KrK §-s 36 sätestatust ei nähta KarS § 56 lg-s 1 enam ette süüdlase isiku arvestamist karistuse mõistmise iseseisva alusena. See tähendab muuhulgas ka seda, et varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need on uue kuriteoga seotud."
Kui lugeda viidatud ja ka pljude teiste kohtunike oksesid, siis tihti on seal juttu, milline on päti või "päti" eelnev elutee, kuid konkretiseerimata on see, kas see jutt omab antud asjas tähtsust nagu viitas RK ja kas info on pärist Karistusregistrist.
Kohtuistung vist Innol jälle tulemas, et malbed meeleolud möödas.
Võis ju arvata, et andestust ja armastust kauaks ei jätku.
Ilmselt kohus teel jah. Sestap siis kisa lahti jälle.
Armas Irja, tsiteerides isand Langi vastust sulle pressikal:" Õnneks on olems WWW, elik ülemaailmne võrustik, kust saavad kõik teada, millised (ebardid) te olete"
Nii, et see praegune heietamine ja enda puhtakspesu kohtu vastu ei aita.
Ei ole hetkel mingit istungit tulemas. Eile kohatud tuttava kurb lugu tõi sellised mõtted pähe.
ei sobi naised prokuröriks/kohtunikuks.
mees
Aga äkki püüaks elada nii, et "teie asju" ei peaks menetlema ja teie üle kohut mõistma ei mees- ega naiskohtunikud ja -prokurörid ehk üldse mitte keegi?
küll seegi aeg tuleb :)
rõõm kuulda, et mingit istungit tulemas ei ole. mäletan, et see oli takistuseks miks shylockite (swedbank, seb ja teised vereimejad) vastu kohtukeissi ülesehitamisega tegelemiseks mahti ei olnud.
nüüd, kus kohtukull inno maksa parajasti nokkida ei püüa, oled siis asunud laenuorjade kaitseks tegutsema? skandide röövelpangad kõik jätkuvalt tegutsemas ja irvitavad ainult selle jutu peale, et nemad peaksid kahasse mingeid riske kandma laenuorjadega.
millal plaanid nad kohtusse kaevata? need asjad ei pidanud ju nii jääma ja lubasid kindlasti midagi ette võtta.
Olen nõus. Naised ei suuda võtta vaatleja rolli vaid defineerivad probleeme tunnete abil. See on loodusseadus.
Vaadake kui erinevalt reageerivad ema ja isa, kui naabripoiss nende lapsele liivakastis liiva silma viskab.
Ema läheb kohe marru ja tahaks naabripoisile kätega kallale minna, isa jääb aga rahulikuks ja pigem ütleb midagi sellis, et mehed ei nuta. Sest isad on ka ise liiva silma visanud.
kahjuks ütleb minu kogemus, et mehed kalduvad palju kergemini (ja ka rumalamini) valetama, samuti palju kergemini antud sõna murdma, kui naised.
ja asi pole riigis.
Postita kommentaar