Ekspressis pole ühtegi päevakajalist lugu

Värske Ekspressi avakülg.

Äsja sai Ekspress Grupi Delfi peatoimetaja kohalt kinga Raimo Ülavere, kes ei saanud hakkama kõige elementaarsema online-toimetamisega. Nüüd, tundub, on aeg panna sulg sappa teisele peatoimetajale, Ekspressi juhile Priit Hõbemägi'le, kes ei saa hakkama kõige elementaarsema ajalehe-toimetamisega. Värskes Ekspressis pole MITTE ÜHTEGI päevakajalist lugu. Te ei usu? Aga palun:

Kõigepealt avaküljel põhiuudis: "Mida näeb võidusõitja esikohalt startides?" (lugu jutustab kellestki Sten Pentusest, kes Vormel 3 sarjas on teinud mõned stardid) - no kas see on Ekspressi avakülje lugu, palun?! Ja veel rubriigis KUUM. Kus see kuumus on, palun?! Täiesti ajatu artikkel, samahästi oleks võinud ilmuda tuleva aasta mais. Ja kas see on üldse Ekspressi lugu, kui see leht tahab olla oluline kaasarääkija aktuaalsetes ühiskondlikes protsessides. Näiteks kõigi nende manifestide teemal, millest viimasel ajal kõik räägivad, aga millest värskes Ekspressis pole kippu ega kõppu.

Aga vaatame edasi: "Eksinud "võsalendurid"" - taas rubriigist KUUM. Hakkad lugema ja lugu on inimestest, kelle hobi on mingite naljakate lennumasinatega lendamine. Jällegi, kus on siin aktuaalsus, palun?! Kõlbaks ehk viimasele, nö veidruste küljele, igal juhul mitte rubriiki KUUM. Kuum on see, mis on tõesti ühiskonnas parasjagu kuum, näiteks see IRLi propagandamaiguline küsitlus, mille tagamaadest oleks tahtnud pigem lugeda: kes tellis, palju maksis, kust tuli raha kui erakonnal näpud põhjas.

Siis: "Kirjuta sellest, millest sa midagi tead" - no mis jura avaküljel?

Edasi Hõbemäe juhtkiri, mis räägib - te ei usu - vanainimeste elueast ja koormast ühiskonnale. Ja nii igavalt, et haigutama ajab. Hei, kas tegemist on Videviku või Eesti ajakirjanduse lipulaevaga?

Edasi tulevad väiksed nupud, millest osa on päevakajalised (Estonian Air, Trubetsky teema), ent jäävad sellistena justkui õhku rippuma, sest selliseid infokilde leiab kiiremini veebist. Ekspressist tahaks ja ootaks selliste nupukeste põhjalikumat lahtikirjutamist.

Edasi "Alusetult vahistatud advokaat: riik võlgneb mulle 10 aastat elust!" - atraktiivne pealkiri, mis müüb hästi veebis, ent lugu ise on väga raskelt kokku kirjutatud, pole kuskilt ka kinni haarata, kuna teema ise pole päevakajaline. Autor justkui eeldab, et lugeja on alles hoidnud kõik selleteemalised artiklid, aga võta näpust - tänapäeval seda ei juhtu!

Edasi Ekspressi tippajakirjaniku Tarmo Vahteri lugu: "Ametniku viga maksis 3 miljonit" - jällegi kaugeltki mitte päevakajaline asi ja tekst hullem kui mõne seaduse oma. Paksult nimesid ja numbreid täis, aga puudub lugu, mida ajakirjanik jutustab. Kas Vahterit hoiti enne selle loo kirjutamist mitu tundi külmkapis?

Edasi "Vanemad rikuvad seadust lapse hariduse nimel" - jällegi põnev teema, aga nii segaselt ja igavalt kirja pandud, et loo mõte kaob ära. Ühe looga on püütud katta mitu eri teemat ja lõpuks on igaüks lahti kirjutamata. Ja jällegi, miks pole päevakajalisust välja toodud? Tundub, et see lugu on mingist vanast loost ümber kirjutatud.

Siis Hvostovi "Ämari lennuväli ameeriklaste lõksuks"- lugu Ämari lennuväljast, tundub jälle, et mingi vana loo ümberkirjutus.

Edasi Madis Jürgeni "Kris Taska ei taha palka maksta" - lugu filmiprodutsendi võlgadest, kust tuleb välja, et mees polegi võlgu ja palgadki makstud. Tekib küsimus, miks siis selline lugu? On selge, et Jürgenile käivad sellised majandusteemad üle jõu, miks ei kirjuta ta näiteks töötutest või kodututest, näiteks mõnest mehest Savisaare sabas, selline portreteerimine istub talle palju enam?

Siis Toivo Tänavsuu intervjuu EMT ja Elioni omaniku esindajaga "Nutitelefonita läheksin hulluks" - ilmselt üks igavamalt tehtud ja kokku kirjutatud intervjuusid, mis iial trükitud.

Edasi on Sulev Vedler ümber kirjutanud pressiteate: "Trichet saabib saja päeva ballile".

Siis "Ravida või panna magama" - lugu igikestvatest veterinaaria probleemidest.

"Silmad pärani kinni. Miks me nii palju pildistame?" - Tiina Jõgeda on avastanud fotograafia.

"Seitsesada krooni ja Narva vaade" - üks surmigav essee krooni mälestusmärgi teemal, mis sobiks pigem Akadeemiasse.

Ja ongi kõik. Kas te kujutate ette?! Päevakajalisel teemal, IRLi küsitluse asjas, millest kõik praegu räägivad ja mille kohta teada tahavad, on vaid Kranaadis üks pilaküsitlus. Ja see on kogu Ekspressi panus tänapäeva Eesti ühiskonda. Tundub, et ajakirjanikud ei elagi Eestis, vaid kuskil mujal, ei loe lehti, ei vaata telekat ega kuula raadiot, ei suhtle kaaskodanikega.

Päevakajalisuse krooniline puudumine ongi peamine põhjus, miks Ekspressist on saanud kunagise ühiskonna krapsaka valvekoera hale vari. Õhkõrn heiastus sellest ajast, kui iga Ekspressi number ühiskonda vapustas, kui poliitikud ja ametnikud seda näppude värinal avasid ning kui seda pandi Olümpia hotelli numbritoas kokku nii ööl kui päeval. Mis lahti? Kas lehe omanik on langenud permanentsesse narkouima või on finantsprobleemid mõtlemis- ja analüüsivõime täiesti ära kaotanud, või mis?