Tõde Liis Haavelist ja Reformierakonnast

Virgo Kruve kirjutab oma blogis Liis Haavelist ja seostab teda Reformierakonnaga, sest Liis oli aastatel 1998-2007 Reformierakonna liige. Kruve pakub, et Liis kasutas sealt saadud sotsiaalset kapitali vanurite petmiseks.

Liisi natuke tundnuna võin kinnitada, et Liisil ei ole Reformierakonnaga mingit pistmist. Liis vihkas Reformierakonda. Ta rääkis, et Reformierakonda kuuluvad tema ema ja isa, Kuressaare arstid Varje ja Hannes Haavel, kes teda üldse ei salli ja igal võimalikul juhul tema teele takistusi veeretavad. Kuna ta nüüd nii haledal kombel politseile vahele jäi, siis on väga võimalik, et ta ei rääkinud õigust ka oma vanemate kohta, aga see selleks. Fakt on see, et Reformierakonnaga ei sidunud teda miski. Võimalik, et ta sattus erakonna nimekirja juhuslikult, liitudes koos vanematega, kui ta nendega veel nugade peal polnud.

Kui ma nüüd hästi järele mõtlen, siis mulle tuleb meelde, et ühe erakonna vastu väljendas Liis huvi küll. Ta küsis sageli Keskerakonna kohta ja võis aimata, et tal on selle partei vastu sümpaatia. Väär on väita, nagu Liis oleks olnud eraettevõtja ja seepärast reformistlike vaadetega. Tema bisnis oli, nagu välja tuleb, teistel inimestel naha üle karvade tõmbamine, pettepiltide loomine ja muljemeisterlus, mille ta oli lihvinud täiuseni. Reformierakond võib olla vastikult arrogantne, aga ka karastavalt aus. Nagu hüpe külma vette, mis võib alguses tunduda jäle, aga mis on sulle lõppkokkuvõttes tervisele kasulik.

Vastik arrogants on pikemas perspektiivis palju meeldivam kui suhkrune lipitsemine, kui selle kõrval kõnnib varjuna vajadus kontrollida ja alistada. Liis Haavel lähenes oma ohvritele nagu mõni partei läheneb uutele liitujatele - luues neile suhkruse pildi nende tulevikust ja laiast jalutusruumist, privileegidest ja neid halona ümbritsevast armastusest ja soojusest. Ühel hetkel hakkab ohver oma „päästjat" tingimusteta usaldama (armastus, olgu või teeseldud, teeb seda meiega) ja just siis tõmbab „päästja" tal vaiba alt ära. Miks ta seda teeb? See on miljoni dollari küsimus. Ma ei tea, sest ma ise ei tee kunagi nii. Küllap on see tal lihtsalt veres, ta ei saa teisiti. Nagu skorpion, kes ei saanud kuidagi jätta torkamata kilpkonna, kes teda oma turjal üle vee viis. See on tema loomus.

Vaevalt ma enam Liisiga kokku puutun ja temalt selgitust pärida saan. Kui aus olla, siis sel ei ole ka mingit tähtsust. Ma juba tean, mis ta mulle vastaks. Ta vaataks mulle kõige siiramate silmadega otsa ja ütleks, et kõik süüdistused tema vastu on fabritseeritud. Kindlasti mainiks ta ka oma reformierakondlastest vanemaid ja kinnitaks, et see on nende kätetöö. Ära muretse selle pärast, mida sa muuta ei saa - kas see ei ole üks elu suuremaid tarkusi?

Aga Reformierakonnaga ei ole Liisil küll mitte mingisugust pistmist.