kolmapäev, 1. september 2010

Soomes rekordarv kõrgharidusega töötuid, ja ka Eestis

 
Väljavõte HS.fi veebist.

Nagu kirjutab Helsingin Sanomat, on Soomes praeguse masu ajal rohkem kõrgharidusega töötuid kui kunagi varem, ligi 35 000. Kuigi Eesti rahandusminister Jürgen Ligi, või õigemini Andrus Säälik rahandusministeeriumist, väitis, et Eesti töötud on valdavalt algharidusega, nii see siiski pole. Nagu selgub töötukassa andmest, edastas rahandusministeerium valeinfot, sest algharidusega töötuid on ligi 81 tuhandest registreeritud töötust kõigest 1645 ehk 2%. Tabelist nähtub, et teistest rohkem on tööpuudus viimase 3 aastaga kerkinud just kõrgharidusega inimeste seas, 10 534ni ehk 13%ni registreeritud töötutest. Seejuures on kõrgharidusega töötute kasv olnud üks suuremaid, ligi 7 korda. Enne masu algust oli kõrgharidusega töötuid vaid 1507. Algharidusega töötute arv on kasvanud vaid 4 korda, põhiharidusega töötute arv 5 korda. Kõrgharidusega töötute arvu kiire kasv tuleb tõenäoliselt sellest, et kõrgharidusega inimestel on raske leida välismaal lihtsat tööd, või nad pole valmis minema välismaale tööle kas ehitusele või koristajaks.

Ka Eesti poliitikud võiks tõele näkku vaadata ja seda tunnistada. Praeguses olukorras pole tööpuudus häbiasi, vaid paratamatus, nagu haigus epideemia ajal, millega tuleb toime tulla. Selleks tuleb esimese asjana tõde tunnistada. Ehk siis, ei saa enam läbi Ansipi stiilis pea liiva alla peitmisega, pikemas perspektiivis. Ka masu hiline tunnistamine läks Eesti riigile ja rahvale kalliks maksma. Aga see selleks.

Suur tööpuudus kõrgharitud inimeste seas tähendab muu hulgas, et haridus ei taga tingimata veel tööd. Ka seda tõsiasja peaks tunnistama. Kõige rohkem on tööpuudus kasvanud magistriharidusega inimeste hulgas. Küllap tervendab praegune masu ka Eesti hariduspoliitikat, mis surus või surub kõiki gümnaasiumi ning edasi kõrgkooli. Elus osutuvad elujõulisteks ka korralikud põhi-eriharidusega spetsialistid, kes võivad igal ajal vajadusel kesk- või kõrghariduse omandada. Ülikoolid võiks ja peaks praeguste tehasekonveierite asemel muutuma rätsepatöökodadeks nagu nad seda olid 100 aastat tagasi.

Kommentaare ei ole: