WikiLeaksi looja Julian Assange, kellest on saanud nn vabas maailmas jälitatav ja kelle tabamisel on seni tõe ja õiguse kantsina tuntud USA muutunud peegelduseks Orwelli teostest (et kaitsta oma "tõde" viimasel kümnendil alustatud arvukates sõdades), on üles riputanud järjekordse kollektsiooni infot, mille arvatava lekitamise eest võib endine USA sõjaväelane, reamees Bradley Manning saada 52-aastase vanglakaristuse, nagu kirjutab värske New York Times. Kui Vietnami sõja ajal salajase raporti paljastanud Daniel Ellsberg peab Assange'i tegevust viimase 40 aasta mõjukaimaks, siis paljud USAga häid suhteid säilitada tahtvate riikide valitsused nii ei arva, olles alustanud mehe suhtes üleilmset klaperjahti. Assange peab ise nüüdset kollektsiooni 391 832 salajase Iraagi sõja dokumendiga kõige vingemaks paljastuseks. Sealt võib leida infot ka eesti poiste hukkumise kohta, näiteks esimese Iraagi sõjas hukkunud eesti poisi Andres Nuiamäe kohta on põhjalik info 28. veebruarist 2004, kus ta oli omavalmistatud või nn improviseeritud lõhkekehade vastases patrullis ja sai plahvatusest raskeski haavata, viidi haiglasse, kus ta hiljem saadud haavadesse suri. Teise eesti poisi, Aare Illenzeeri hukkumise teade on kah WikiLeaks'is olemas, see on väga lakooniline: 1 surnud, 5 haavatud.
Muide, vahemärkusena olgu öeldud, et eesti poiste minekut Iraaki valmistas 2003. aasta algul kaitseministrina ette seesama Sven Mikser, kes nüüd sotside juhiks sai ja kes oli siis veel tähtsalt Keskerakonna ridades, kus teda peeti Savisaare mantlipärijaks.
Lõpetuseks üks meeleolukas video eesti poiste tegemistest Iraagis:
1 kommentaar:
Sõda on väljapressimine. On alati seda olnud.
Ta on ilmselt vanim, selgelt kõige tulusam, kindlasti kõige kõlvatum. Ta on ainuke, mis on oma ulatuselt rahvusvaheline. Ta on ainus, mille tulusid mõõdetakse dollarites ja kulusid eludes.
kindral Smedley Butler (1881-1940)
kahekordne Kongressi Aumedali kandidaat
oma eluajal kõige enam autasustatud mereväelane
Postita kommentaar