The New Yorkeris päris põnev ülevaade WikiLeaksist ja selle loojast Julian Assange'ist. Kas see ongi tuleviku ajakirjandus? Assange defineerib seda ise kui "teaduslikku ajakirjandust", tulenevalt asjaolust, et see tugineb faktidele, mitte hülgemölale, piltlikult öeldes, mis iseloomustab ajakirjandust üle maailma, kaasa arvatud Eestis. Kindlasti on ta revolutsionäär. Ja kui tuua paralleel muusikamaailmast, kus 1980ndatel tegi ilma progerokibänd Turist, siis võib Assange'i viljeldud ajakirjandust pidada proge-ajakirjanduseks. Mis suure tõenäosusega murrab kaasaegse, võimu terrorile rajatud maailmakorralduse, kuivõrd võimu terror tugineb salastatusel. Aitab murda globaalse Nõukogude Liidu.
Aga mis ajakirjandusse veel puutub, siis kindlasti aitab WikiLeaks muuta ajakirjandust, millest on, kahjuks, saanud üks selgrootu pressiteadete ettevuristaja ja selline mõnus kuulekas sülekoer võimudele. Nüüd, tänu WikiLeaks'ile on see sülekoer hakanud üle pika aja hambaid näitama. See on mõnele kindlasti paras šokk. Brrrrrr.......
Üks paremaid WikiLeaksi paljastus-tükk on kindlasti nn Collateral Murder, millest ka kohvikus olnud varem juttu. Naljakas, et Eestis on WikiLeaks'i paljastused jätnud meediat külmaks, Assange'i on kujutatud pigem kui mingit veidrikku. Kummalisel kombel peavad Eesti juhtivad väljaandjad ja ajakirjanikud "infoks", mida kaitsta hoopis kõiki neid peldikuseinu, mida hellitavalt kommentaariumiks kutsutakse. Huvitav oleks kohe teada, mis vägevaid paljastusi need peldikuseinad on siis avalikustanud?! Lekked tulevad ikka, nagu selle viimase Edgar-gate'i puhul, ikka ajakirjankele otse, näiteks erakondade tagatubade kaudu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar