Herman Simmi kinnivõtmise ajal spekuleeriti, et mis saladusi ta võis küll venelastele lekitada, kui Eestil polnudki teab mis saladusi. Nagu nüüd selgub WikiLeaks'i avaldatud salajastest dokumentidest, õigemini USA välisministeeriumi ja saatkondade memodest, hakati pärast Gruusia sõda välja töötama kaitseplaane nii Poola kui Balti riikide tarbeks. Herman Simm, kes valvas muu hulgas toona Kaitseministeeriumis ka NATO dokumentide järele, võis lekitada just kaitseplaane puudutavat infot. Võib arvata, et neist plaanidest olid väga huvitatud venelased, kelle vastu need plaanid olid ja on suunatud.
Mis veel selgub USA memodest, on kaitseplaan, mis Poola ja Balti riikide puhul kannab nime Eagle Guardian - Valvekotkas, artikkel 5 ettevalmistuse ainus element. Ehk siis, vastas tõele see varasem spekulatsioon, et vaatamata Eesti liitumisele NATOga juba 2004. aastal ei sisaldanud see artikkel 5 järgset kaitset. Mis tähendanuks seda, et Venemaa rünnaku korral, näiteks Eestis elavate kaasmaalaste kaitseks, poleks NATO tulnud Eestile appi, selleks lihtsalt polnud vajalikku ettevalmistust. Ning Simmi lekitatud saladused ei pruukinudki puudutada kaitseplaane endid, vaid asjaolu, et neid plaane polegi olemas. Seetõttu oli Eesti koos teiste Balti riikidega Venemaale väga kerge saak. Võib arvata, et just seetõttu olid Eesti poliitikud väga ähmis pärast Gruusia-Vene sõda, sest nad teadsid, et sama võib juhtuda ka Eestiga, vaatamata formaalsele liitumisele NATOga. Tänaseks on vajalik kaitseplaan olemas, Eagle Guardian näeb ette Poola ja Balti riikide kaitset Venemaa rünnaku vastu, selleks formeeritakse USA, Briti, Saksa ja Poola sõjaväelastest 9 diviisi, kes hakkavad teostama kaitseoperatsioone Balti riikide või Poola ründamise korral.
Võib arvata, et kaitseplaanide tõttu, mida ametlikult polnud veel olemas ja mille olemasolu tahtis USA üldse hoida avalikkuse eest salajas, ei avaldatud ka seda infot, mida Herman Simm siis õigupoolest lekitas. Kõige kurioossem on antud asja juures see, et Venemaa oli nende kaitseplaanide ettevalmistamisest teadlik, Eesti laiem avalikkus aga mitte. Kaitseplaan jõustus 2010. aasta algul, see jõudis avalikkuse ette pärast WikiLeaks'i vastavaid paljastusi 2010. aasta lõpus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar