Mis on küberkaitse?

Mäletate, Eestisse loodi küberkaitsekeskus. Kuna Eesti langes pärast pronksiööd küber-rünnakute alla. Võib arvata, et sellesse keskusesse on Eesti panustanud miljoneid kroone, et mitte öelda eurosid maksumaksja raha. Viimasel ajal pole sellest keskusest suurt midagi kuulda olnud. Küll toovad massiteabekanalid iga päev uudiseid selle kohta, kuidas üks või teine asutus maailmas langeb küberrünnaku alla, olgu need siis WikiLeaks'i kontorid või rahvusvahelised suurfirmad, kes on otsustanud WikiLeaks'i vastu sõdida. Algul mainiti nende rünnakute puhul ka Eestit, viimasel ajal enam mitte. Sellised rünnakud on muutunud maailmas väga tavaliseks. Tundub, et alanud on uus ilmasõda, see toimub küberruumis ja väike Eesti oma keskusega on tähelepanu alt sootuks välja jäänud.

Milles siis asi? Kas eestlastel pole midagi küberkaitse osas kaasa rääkida? Või kas üldse on? Kui küberkaitse kujutab endast Eesti sidekanalite sulgemist välismaailmale, nagu see juhtus pärast pronksiööd, siis pole see ju mingi küber-tegevus. Vaid labane heebli liigutamine, täiesti vanamoodne asi. Kui aga tulla tagasi küberkaitse juurde, siis küberruum, ehk internet hõlmab endas kogu maailma. "Rünnati" ju Eestitki arvutitest üle kogu maailma. Tekib küsimus, kui maailma küberarengu liider USA ei suuda end Julian Assange'i ja tema mõttekaaslaste eest kaitsta, siis kuidas suudab seda Eesti. Kust tekib selline võimekus ja selle võimekuse tekitamiseks vajalik raha? Ok, Eestis on kasutusele võetud ID-kaart, mille abil saab anda digitaalseid allkirju, aga sisuliselt sama pakuvad kommertspangad üle kogu maailma. Kas üks tehniline lisavidin, mis on Eesti maksumaksjale läinud maksma korraliku nutsu, ent millest tolku armetult vähe, teeb Eestist kübervõimekama riigi?

Küberkaitse tähendab sisuliselt kaitset kogu maailma vastu. Ja kübersõda tähendab sõda kogu maailmaga. Kogu maailmaga sõda pidada ei ole võimalik, kui seda ei suuda maailma võimekaim USA. Mis tähendab, et vaatamata relvastuse hulga suurenemisele muutuvad maailma riigid ajas üha haavatavamaks. Ja seda mitte territoriaalselt, mille pärast on käinud sõjad viimaste aastatuhandete jooksul. Vaid informatsiooni poolest. Küberkaitse tähendab eelkõige oma informatsiooni kaitset. Kas aga informatsiooni on võimalik kaitsta, on juba filosoofiline küsimus. Lihtne loogika ütleb, et ei ole. Seda tõestab ka cablegate ja muud sellised juhtumid. Mis omakorda on toonud kaasa arvamused, et info tuleb küberruumist tuua tagasi füüsilisse ruumi - paberile. Aga sellisel juhul, milleks Eestile küberkaitse keskus? Pigem hankigu riik üks korralik printer ja seif.