Kas Seppik reetis Savisaare?

Väljavõte Postimehe veebist.

Kohvik viitas küll mõni aeg tagasi võimalusele, et see isik, kes reetis Savisaare, ehk lekitas info kõnelustest venelastega oli Deniss Boroditš, millele vihjas ka Hans H. Luik, kuna Boroditš oli šantažeeritav ühe pankrotiasja kaudu. Ent viimaste arengute valguses paistab Boroditši-variant olema siiski vähetõenäoline. Hoopis tõenäolisem on stsenaarium, et Savisaare reetis tema endine võitluskaaslane Ain Seppik. Ja põhjuseks on tõenäoliselt raha. Teadaolevalt liigutati Seppiku, või õigemini tema poegade firmade kaudu Kalevi kommivabriku maja politseile üleandmise otsuse eest saadud tasu. Ilmselt oli sellega seotud ka maksuameti nõue Seppiku poegade firmade suhtes, lisaks võis tegemist olla altkäemaksu- ja rahapesusüüdistustega. Seppik, selleks et mitte kinni minna, ja et oma poegi säästa, läks koostööle Kapoga ja rääkis ära Kapo jaoks palju magusama loo venelaste rahast. Pole ilmselt juhus, et hiljem oli just Seppik oli see mees, kes püüdis Venemaa rahaküsimise asja ajakirjandusse lükata, esialgu IRLi kaudu, kui see variant aga vedu ei võtnud, siis Postimehe ajakirjaniku kaudu. See võis olla osa kokkuleppest Kapoga, aga võimalik, et ka Seppiku enda katse endalt kahtlusi eemale peletada. Tänane Seppiku intervjuu Postimehele on nii jummy, et ei jäta sellise arengu võimalikkusse mingit kahtlust.

Võib arvata, et Kapo hakkas Seppikut „töötlema” juba mitu aastat tagasi. Sellesse aega jääb ka Seppiku otsus, et ta valimistel enam ei kandideeri. Pole ilmselt juhus, et Seppik oli Tallinna lennujaamas kohal, kui Savisaar Boroditšile vastu läks. Võimalik, et see operatsioon oli vajalik selleks, et Seppik ei saaks Boroditšit mõjutada. Boroditš oli olnud varem seotud Seppiku ja tema poegade firmadega ning Savisaar kartis, et Seppik räägib Boroditši „ära”. Seetõttu oli ka Savisaar lennujaamas väga närvis, esiteks Boroditši pärast, ja teiseks seepärast, et see operatsioon avalikuks tuli. Seppikul on praegu hea lihtne Savisaart rünnata, kuna tal pole enam midagi kaotada. Pole ime, et Seppik toetab Kalle Laanetit, kes oli samuti Kalevi kommivabriku diiliga seotud. Laanet on omakorda seotud Vjatšeslav Leedoga, kes on samuti Savisaare vastu pööranud. Võimalik, et ka Leedo on Kapo huviorbiidis seoses Saaremaa Laevakompaniiga. Äri jätkamiseks on Leedo sunnitud koostööd tegema jõustruktuuridega.

Seppik oli siseminister ajal, kui Tallinna politseiprefektuur tegi 2003. aastal otsuse Kalevi kommivabriku maja politseile väljarentimiseks, seda ilma mingi riigihanketa. Kalle Laanet oli siis Tallinna politseiprefekt, kes formaalselt lepingu sõlmis. Hiljem oli Laanet siseminister 2005. aastal, kui samasse majja kolis piirivalveamet (vahepeal oli sinna kolinud ka politseiamet), ja loomulikult ei leidnud siseminister Laaneti korraldatud juurdlus enam mingeid eksimusi prefekt Laaneti tegevuses. See oli aeg, kui Kalevi kommivabriku toonane juht Oliver Kruuda tegi keskerakondlastele ka muidu heldelt kingitusi, näiteks sai Egdar Savisaar omale poolmuidu suvila Keila-Joal. See, et tegemist oli riigile kahjuliku tehinguga, on hiljem kinnitanud Riigikontroll, kahju oli ligi 100 miljonit krooni, sellele vaatamata pole kedagi vastutusele võetud. Tallinna kalli politseimaja tõttu jäi toppama muude politseimajade ehitus Eestis, näiteks Võrru. Seppikut, Laanetit ja Savisaart seob seega ühine kuritegu, kuigi nad on, vähemalt avalikult omavahel tülli pööranud.