Muutusi vajab eelkõige televisioon

Tänases AKs oli saatelõik sellest, et, lihtsustatult öelduna, pärast valimisi on kõik pekkis ja midagi ei muutu. Pikk intervjuu oli tehtud Marju Lauristiniga, kes kõike kritiseeris ja rääkis muutuste vajadusest. Aga kamoon, kus te enne valimisi olite, takkajärgi rusikatega vehkimine ei vii ju kuhugi! Ja miks ei kutsutud Lauristini valimisstuudiosse?

Mis aga üllatas, ülimesine lugu oli tehtud lausa parimate Brežnevi aja ajakirjanduse traditsioonide järgi valimiste suurimast äpardujast Heiki Sibulast. ETV teiste silmas näeb pindu, aga enda silmas palki ei näe. Muutusi vajab eelkõige televisioon, mis on nii totaalselt stagneerunud, et häbi kohe.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et nõrk televisioon (mis küll maksumaksja poolt ropult makstud), nõrgad  valimisdebatid, puudulik diskussioon, mille tulemusel ühiskonna stagneerumine ja ka televisiooni veel suurem stagneerumine. Tundub, et riigitelevisooni tegijad on ise huvitatud, et midagi ei muutuks, et oma sooja kohta säilitada. Ja et mitte avalikkuse silmis päris lolliks jääda, siis raputatakse nüüd pärast valimisi veidi tuhka pähe. Ehhh.