Viimased 20 aastat on olnud Eesti poliitikas lihtne: siht on olnud kogu aeg silme ees. Esialgu oma riigi taastamine ning siis liitumine kõigi võimalike organisatsioonidega. Areng on olnud projektipõhine, ja projektideks on olnud eri organisatsioonidega, näiteks ELi ja NATOga liitumine. Aga edasi läheb keerulisemaks, ja nagu on ka praeguse valimiskampaania puhul täheldatud: mõtted on otsas.
Samasugune olukorraga seisis Eesti silmitsi ka 70 aastat tagasi: riik oli loodud ja edasi polnudki justkui kuhugi minna. Diktaatori juhitav riik istus püssirohutünni otsas ja oli selge, et kaua selline punnseis kesta ei saanud. Tookord lahendas asja Eesti eest suur sõda ja saatus, mis riigi lõpuks NLiidu rüppe lennutas ja seal liidus oli elu nagu lasteaias - endal ei tulnud midagi mõelda.
Kas elu teises liidus, ELis saab olema samuti nagu lasteaias, eks seda näita tulevik. Loodetavasti mitte. Igal juhul seab tulevik eesti rahva, poliitikud ja valitsejad hoopis uude olukorda, paneb neile hoopis uued ülesanded. Ka välismaalt Eestile esitatavad nõuded on hoopis teised: nüüd ei vaadata eestlasi enam kui rahvast, keda tuleb järele aitada, vaid kui rahvast, kellelt oodatakse oma panust terve Euroopa Liidu arengusse. Kui 70 aastat tagasi päästis ummikusse jooksnud valitsejaid võimu vägivaldne vahetus, siis nüüd tuleb rahvaga silmitsi seista ja täit vastutust kanda. Praegustel valimistel ei paista uus olukord ja ülesaneded veel välja, neid pole teadvustatud, aga see saab juba järgmiste valimiste peateemaks. Edasine areng ei saa olema kerge, sest sellist olukorda pole Eesti riik ja rahvas veel kogenud, vähemalt mitte kirjalike allikate põhjal viimase 1000 aasta jooksul. Kui maailma arengut viib edasi uuendusmeelsus ja loomevabadus, siis võib arvata, et Eestis asjad teisiti pole ja tulevik kuulub eelkõige loomingulistele ja avara silmavaatega inimestele. Kui lubate, siis sellistele Lennart Meri tüüpi tegelastele. Mänguväljak on terve Euroopa ja edu saadab neid, kes suudavad midagi pakkuda tervele Euroopale, ja millest võidab seeläbi ka väike Eesti.
2 kommentaari:
iga inimene seisab valiku ees, kas muuta ennast ja muutub elu või jätkatakse samas vaimus.
See on küll ebaoluline mis moodi lips oli. Mikseril oli lips täpselt pandlani. Mood on erinev ja nooremad kannavad ka peenikest lipsu. Savisaarel oli kallis ülikond ja torkas teistest silma. Kui norida riietuse kallala, siis ehk oleks möttekas olnud pintsakul nööp kinni olla aga samas kui palav siis arusaadav.
Mis aga häiris, oli taustal istuvad inimesed. Üks kutt oli vist reformi poolt palgatud (halli kampsuniga), et enne kui Mikser sai oma mötte öeldud, raputas ta juba pead ja tegi imelikke nägusid. Päris mitmed naersid ja nägudest oli näha, et eriti sisusse ei sööbitud (ei huvitanud). Et kas oli huvitav teater?
Laar&Savisaar ei olnud omal tasemel. Jube vassimine ja "point" puudus. Mikser oli liiga kiire kohati, aga sönum jöudis kohale. Tark ja intelligentne isik vahelduseks. Ansip kordas oma "korras riigieelarve" teemat liiga palju ja oli liiga tösine.
Postita kommentaar