neljapäev, 23. juuni 2011

Tõeline Kroonika on Kodu-Eris

Väljavõte viimasest Kroonika Kodu-Eri'st.

Jee! Kroonika on jälle tagasi! Mäletate küll, see vana ja hea meditsiiniajakiri, millest räägiti köögis ja saunalaval, kõrtsis ja peaministri tagakambris, mida tsiteerisid õhinal Juur ja Kivirähk, mis erutas ja paljastas, oli iga nädal oodatud, pani õhkama ja ahhetama, avas ja laiendas piire ja mida kõike veel. Kogu see krempel on olnud juba tükimat aega varjusurmas, justnagu aheldatud kalju külge, selle asemele on tekkinud mingi hale Sirbi ning Kultuuri ja Elu ristsünnitus, millisena küll Kroonika kunagi algusaegadel ilmus, ent mis ei vasta kindlasti Kroonika fännide ootustele.

Kahju on ainult sellest, et Kroonika jaoks tõeliselt palav materjal on osavalt peidetud mõned korrad aastas ilmuva Kodu-Eri kaante vahele. Kes sellist asja sealt otsida oskab? Samas on materjal vahva, pretendeerib kindlasti päris-Kroonika esikaanele, siin veel mõned palad sellest:

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Katil on oma vanuse kohta ja peale nii paljusid sünnitusi väga hea keha. Kompleksidevaba käitumise ja avatuse eest 10 punkti.

Anonüümne ütles ...

Ära sa märgi, Kati on ikka Kati :)

Anonüümne ütles ...

Ajakirjaniku koolitusega on ikka raske alternatiivne ja radikaalne olla. Lõpuks kipub ikka Kroonika ja Äripäeva ristsugutiseks kätte mimema.

Anonüümne ütles ...

vaatasin wikist järgi, vot seda ma ei teadnudki. lihtsam on nime vahetada kui juukssevärvi

sünninimi Kati Vasar; 2010. aastani Kati Murutar; 2010–2011 Kati Murdmaa. hetkel: Kati Vatmann

Anonüümne ütles ...

Inno ja Irja blogi ehk "Kohvik" on ammu "üle võetud" või on see kogu aeg "üle olnud", reklaamides end kui "demokraatia valvekoerana" jms.

Kuid teemad, mis siin kajastamist leiavad, on aina kõrvalisemad ja tähtsusetumad, esindades tüüpilist peavoolu taktikat: närvikõdi ja klatsh, poliitilise võltsvõitluse kajastamine (enamik parteidest on reaalsuses ühe mütsi all, kaasaarvatud nn iseseisvuslased), skandaalid ja skandaalikesed, mõõdukas ekshibitsionism ja muu taoline.

Tõde on paraku selles, et ajakirjanike peatöö on alati olnud selles, kuidas esindada paremini oma bosside huve, olgu need siis misiganes.