Täna on Prantsuse rahvuspüha, kunagise Bastille kindlus-vangla vallutamise ja sealsete vangide vabastamise aastapäev, mis tähistab Prantsuse revolutsiooni algust ja moodsa Prantsuse vabariigi sündi. Seda päeva mainis täna ka Liibanini siseminister Marwan Charbel pärast eestlaste vabastamist ja nende üleandmist Prantsuse saatkonnale Beirutis.
Ühtlasi ütles Charbel, et eestlasi tuleb vastu võtma Eesti välisminister isiklikult.
Charbel märkis, et eestlaste vabastamisel mängis peamist rolli Liibanoni siseministeeriumi info-osakond, mis tegi koostööd Prantsuse saatkonnaga, kellega omakorda vahetasid infot Eesti politseijõud. Charbeli sõnul on röövijate puhul tegemist "peaaegu organiseeritud jõuguga", mille liikmetega ta soovib ise vestelda.
3 kommentaari:
Täpselt nii, vägisi jäeb mulje, et päev kohe valitigi välja. Prantsusmaa aastapäeva tähistamine, Liibanoni uute juhtide valitsusse astumine.
Paet teeb nüüd endale kövasti "turunduskampaaniat". Eks näis homme, kuidas see Eestisse saabumine välja näeb. Kas austatakse meeste seisundit (privaatselt perega kohtuda ja vaikselt tagasi keskkonda imbuda) vöi "köik müügiks" ja meestele sönad suhu kampaania....
Bastille vanglas ei olnud siis ühtegi poliitvangi. Selle päeva tähendusest prantslaste jaoks on kirjutatud siin. Prantslased ise nimetavad seda la fête nationale, mitte Bastille päevaks.
Ullikesi Liibanoni ei veetud.
Diplomaat: eestlaste röövi põhjus oli poliitiline | ERR Uudised
Eesti riigivõimudele ei lähegi korda põhjus sest poliitilist profiiti ei osatud lõigata nii kuis seda tehti ullikeste Gruusiasse toimetamisega.Gruusia sõda mis ei olnud eestlastele oluline aga eesti napakad poliitikud lollitasid pööblit ja vedasid ullikesi sõjakoldesse.
Liibanonisse ullikeste toimetamine oli vast liiga kulukas ja valimised liiga kaugel.
Afganistanis eesti ullikesed võitlevad maavarade ja narkoturu pärast aga Liibanonis olnud pantvangide peale nad vaid sülitasid.
Postita kommentaar