Me maksame külma sõja arveid, teist korda

Kuigi kadunud president Lennart Meri armastas toonitada, et Eestile on kombeks üks ... korraga, on eesti rahvas ometi paljusid asju teinud mitu korda. Näiteks on eesti rahvas oma maa mitu korda võõraste vallutajate käest välja ostnud, nüüd aga maksab teist korda külma sõja arveid. Võib küsida, et kuda siis nii? Selgitan.

Esiteks, esimene kord, kui külma sõja arveid tuli maksta, oli 1980ndate lõpus, kui NLiit sõna otseses mõttes pankrotistus, kuna ei suutnud oma majandust võidujooksus USAga enam vee peal hoida. Kõrvus Hruštšovi aegne deviis "daganjat i pereganjat!" (kinni püüda ja edestada, mõeldud oli USAd), läks asi üha rohkem allamäge, kuni plaanimajanduslik riik ei suutnud enam oma rahvast ära toita ning selleks, et osta välismaalt toitu, ei jätkunud enam valuutat. See oli aeg, kus nafta ja muu tooraine hind kukkus rekordmadalale ning NLiit, mille välisvaluuta teenimise allikas oli tooraine, ei suutnud end ära majandada. Mõnes mõttes sarnane olukord Egipitusega praegu, kus üldise toiduainete hinnatõusu juures ei suutnud riik enam tagada rahvale odavat leiba, mistõttu rahvas tuli vihaselt tänavale. Näljane rahvamass on hirmus, selles võib igaüks veenduda praegu läbi vanalt healt Inglismaalt saabuvate videoklippide. Sõnaga, NLiit, see kunagine kogu maailma hirm, tohutu impeerium pankrotistus mõne aastaga ning selle riigi valuuta, rubla, omandas lepalehe väärtuse. See oli aeg, kus Soome kuupalga eest võis osta Eestis auto ja maja. Eesti rahvas kaotas oma rublasäästud ning elu tuli piltlikult öeldes otsast alata.

Kas Ameerikas oli olukord parem? Aus vastus on, et mitte. Juba Kuu-lendude arved maksis USA valitsus kinni raha juurdetrükkimisega, kuna 1971. aastal loobus USA nn kullastandardist ehk valuuta sidumisest kullaga. See võimaldas raha uljalt juurde trükkida, mille suurimaks ärakasutajaks sai Ronald Reagani valitsus. Kuidas siis USA sellise rahatrükkimise välja kannatas? Hea küsimus. See kuulub ilmselt imede valdkonda, aga aus vastus on, et maailm absorbeeris need juurde trükitud dollarid vaikselt ära, kuivõrd tooraineturg toimib seniajani veel dollaris, pidid eri riikide majandused dollarit sisse ostma. NLiit oli suletud süsteem ning keegi väljaspool rubla ei kasutanud. Pealegi puudus NLiidus klassikaline pangandus, mis Läänes augud ilusti ära peitis. Pärast NLiidu kokkuvarisemist ostsid venelased suure osa juurdetrükitud dollareid lihtsalt ära, aastaid toimis Vene majandus dollari baasil. Hiljem õnnestus dollareid hunnikute viisi hiinlastele maha parseldada. Dollarist endast aga kujunes omamoodi püramiidskeem, mis varises tegelikult kokku alles paar aastat tagasi pärast juhtiva investeerimispanga Lehman Brothers pankrotti. Ühel hetkel oli kuningas alasti, ent nutikad pankurid ja finantsistid suutsid augu kiiresti esmaste kättejuhtuvate vahenditega katta. Ent see auk on alles. Kui panete tähele: dollaris noteeritud vara nagu kinnisvara ja aktsiad on juba oma väärtuse kaotanud, ainult dollar ise pretendeerib veel teatud väärtusele, nii nagu ka rublat noteeriti veel vahetult enne krahhi päris kõrgelt. Ühel hetkel kukub ka dollar, ja sellega koos teised valuutad. Ja Eesti jaoks kurval kombel tuleb osa sellest august kinni maksta ka eestlastel, nimetagem seda siis Kreeka võlakriisiks või milleks iganes. Kogu Lääne majandus peab ka USA poole külma sõja aegsetest arvetest nüüd kinni maksma. Madrats on, piltlikult öeldes juba nii auklik, et seda kinni lappida pole enam võimalik. Õhk sisiseb vaikselt välja. Ja alustada tuleb taas kusagilt 1970. aastast, mil mulli puhuma hakati.

Mis juhtub, on tegelikult see, et inimesed kaotavad ka Läänemaailmas oma säästud, sest neid sääste pole viimased 40 aastat olnudki, see on vaid juurde trükitud, katteta raha. Sestap pole ime, et nutikamad inimesed on hakanud kulda kokku ostma. Nii nagu NLiidu lõpus osteti kokku mida iganes, isegi nuluõli. Kuld peegeldab hästi raha väärtuse kukkumist. Muide, kulla hind on kerkinud aastaga 45%, mis tähendab, et inflatsioon on olnud aastas 45%, ka Eestis. See on siis rahandusministeeriumi tagatubade poolt korrigeerimata, puhas inflatsioon. Seejuures inflatsioon kiireneb, viimase kuuga on kuld kallinenud 12%, viimase päevaga 3%. See teeb aasta arvestuses juba peaaegu 1000%. Ja siis küsitakse, miks kõik kallineb. Sõbrad, kaubad ei kalline, teie raha väärtus kukub kolinal. Nii nagu ka NLiidu lõpuaastail. Fasten your belts!