Äripäeva ajakirjanik Roomet Kreek kirjutab sellest, kuidas paljukiidetud nn konvergentsiefekt töötab vaid teatud piirini. Teisalt on selge see, et praeguse olukorra jätkudes, kus igal ELi liikmesmaal on oma eelarved ja kõigile laieneb sama õigusruum koos ühesuguste kohustustega, ei saa Eesti kunagi nii efektiivseks kui Saksamaa. Miks? Sest Saksamaa majanduse jaoks on riigistruktuuride ülalpidamine kordades odavam kui Eestis. Eesti riik ehk maksumaksja peab ELi oludes sisuliselt ülal pidama Saksamaa sugust riigiaparaati, ent ressurssi selleks tegelikkuses ei ole. Piltlikult öeldes on Eesti ELi kontekestis nagu mõni väiksem ja vaesem omavalitsus Eestis, näiteks Misso vald. Misso omavalitsus ei saa praeguses majanduspoliitilises olukorras MITTE KUNAGI pakkuda samu võimalusi, näiteks ühistranspordi korraldamisel, teede hooldusel või isegi vastsündinute ja vanurite toetamisel kui näiteks Tallinna, või isegi Tartu omavalitsused. Enamik inimestest läheb aga sinna, kus elu on nö parem ja mugavam ning Eesti jookseb pikas perspektiivis rahvast tühjaks sama kiiresti kui Misso ja teised Setumaa vallad Eestis.
Nagu kirjutab Eesti Ekspress õigesti, on Eesti praegused probleemid varjatud seoses ELi tohutu konvergentsiabi sissevooluga. Kui see abi aga lõppeb, nagu on juhtunud Kreekas või Portugalis või Iirimaal, siis saabub tugev jõnks allapoole. Sisuliselt on need nn PIGSi riigid samade probleemide ees: nad ei jõua ülal pidada Saksamaa-sarnast riigiaparaati. Hispaania on küll suur, aga hispaanlastel pole raha ja laenurahaga riiki üleval hoida pikaajaliselt ei saa. Mitte ainult eestlased, vaid ka kreeklased, itaallased ja hispaanlased otsivad omale praegu pingsalt tööd mujalt, näiteks Saksamaalt. Eestlaste traagika on selles, et erinevalt kreeklastest ja portugallastest ei saa nad isegi mitte üürikeseks ajaks head elu maitsta, vähemalt mitte oma kodumaal.
Mis oleks lahendus? Pakutud on USA varianti, või nagu toimus ka NLiidus, kus finantseerimine toimub keskusest. NLiidu ajal näiteks elasid eestlased paremini kui praegu, sest siis jaksasid kümned tuhanded inimesed omale ilma laenu võtmata maja ehitada, praegu enam mitte. Kuigi NLiidus olid paljud inimeste õigused piiratud ja keskvalitsus kulutas ligi 60% SKPst relvastusele, ei olnud tavalise elaniku koormus ometi nii suur kui praegu, mistõttu oli märksa rohkem ressurssi ja võimalusi näiteks kultuuriga tegelemiseks, ning mis seal salata, ka laste kasvatamiseks. Paradoksaalsel kombel oli sündivus Eestis, muu hulgas ka eestlaste sündivus NLiidu ajal kõrgem kui iseseisvas Eestis, kuigi NLiidust väljaastumise üheks põhjuseks peeti liiga madalat sündivust ja kommu-meelset akadeemikut Gustav Naani sarjati mõtteavalduste eest, et eesti rahva väljasuremine on vaid aja küsimus. Kuigi värske rahvaloenduse tulemused pole veel teada, ütleb nö kõhutunne, et iseseisvusajal, eriti aga ELi perioodil on eesti rahva väljasuremine edasi liikunud lausa seitsmepenikoorma saabastega.
Kokkuvõttes on ilmselt õigus Eesti rahvuslastel, kes ütlevad, et EL on eesti rahva seisukohalt, utreeritult öeldes, saatanast. Võib ka arvata, et ELis ei lähe tulevikus asjad paremaks, sest tuleb välja, et ei sakslased ega ka britid, rootslastest rääkimata, ei taha oma rikkusi teistega jagada. Vastupidi: ollakse huvitatud uute liitujate odavast tööjõust, et ei peaks seda Lähis-Idast sisse vedama nagu varem. Tööjõu vaba liikumine on ilus vaid teoorias, praktikas on see eesti rahvakillule hukatuslik. Kuivõrd aga Eesti riigi peamine ülesanne on, vähemalt praeguse põhiseaduse järgi eesti rahva säilitamine, siis on EL tegelikkuses Eesti riigi suurim vaenlane, nii kummaline kui see ka pole. Eesti rahva, ja seega ka riigi huvides peaks olema EList väljaastumine, mõttetute eurostruktuuride kaotamine, piiride kiire sulgemine ning oma maksevahendi krooni kiire tagasitoomine.
3 kommentaari:
Taoline võrdlemine Eestit teiste riikidega on tegelikult naeruväärne ja hale! Eesti on vist ainuke maa, mille parlamendi aruteludes jookseb tihti läbi argument "aga Soomes on ka nii", mäherdune lasteaed.
Eesti oleks palju vähem lasteaed, kui julgetaks omale tunnistada, et head eeskuju naabritelt pole häbiasi üle võtta, selmet püüda kasutada Münchhauseni võtteid Tatika võtmes!
Peep Põldsamm ütles kuldsed sõnad aga Eesti meedia koos valvekommentaatoritega vaid mökitab ja peedistab pööblit...:
"Eestis peavad tekkima klastrid,mis annavad SKPsse juurde mitte ühekordse tehinguna nagu Skype,vaid pika-ajaliselt,panustades ka tööhõivesse.
Lisaks on vaja analüüsida,millistele majandusharudele peaks terve riik õla alla panema,ning arendama ja looma selleks pikaajalised strateegiad."
Peep Põldsamm:Me pole Skype´ist õppinud.
Äripäev 25.Mai 2011
"Kui küsida,mida on Eesti globaalse äri ülesehitamise kohta õppinud Skype´ist,siis sellele on üks vastus-nothing!
(mitte midagi)," ütleb Modesat Communicationsi tegevjuht Peep Põldsamm.
"Seda kasutatakse ainult poliitilises retoorikas ja ta on eesmärgina väga hea sümbol,aga ärilises kontekstis pole Eesti eriti midagi saanud.See know-how,kuidas seda äri ja organisatsiooni üles ehitada,kuidas jõuda toimiva jaotusmehanismi ja brändini,mis strateeegiatega alguses mööda pandi ja kuidas end parandati,on kõik olemas,aga enamuses eiole see kahjuks Eestis."
Kasu rohkem kui korraks.
Põldsamm on skeptiline,et sellised edulood nagu Cherry.ee või Rate.ee Eesti majandusele suures plaanis midagi annavad.
"Kui räägime teadmistepõhisest majandusest,siis Eestis peavad tekkima klastrid,mis annavad SKPsse juurde mitte ühekordse tehinguna nagu Skype,vaid pika-ajaliselt,panustades ka tööhõivesse.Samuti ei saa olla iga hinna eest eraldi eesmärk see,kas ettevõte ise siin asub,vaid et rahvusvahelisest ärist tekkiv lisandväärtus maanduks Eestisse.Ettevõte peab asuma seal,kus on majanduslikult otstarbekas."
Intellektuaalomandi kaudu on võimalik välja tulla ka alltöövõtu ärimudelist."Kui sa seda kontrollid,siis sa võid olla küll väärtusahelas tagapool,aga tingimusi dikteerid sina.Oleme Modesatis arendanud välja erinevateks rakendusteks lahendused,patenteerinud tehnoloogiaid ja müüme neid maailma kõikidele suurtele ja väikestele telekommunikatsioonisüsteemide tootjatele.Kui nad on meie suhtes valiku teinud,siis nad meist enam loobuda ei saa." :)))
Riigiametnikud peavad suhtumist muutma.Et Eesti majandusele jalgu alla saada,peaks riik Põldsammi sõnul
muutma suhtumist ettevõtlusesse."Avaliku sektori juhid on need,kes vastandavad end erasektorile.Siiamaani ei tegele Eesti välisesindused meie ettevõtjate huvide esindamisega.Valitseb suhtumine,et see on labane ja madal ja need on kapitalistide erahuvid.Tuleb aga siia Hiina delegatsioon,vahetatakse paar minutit visakusi ja siis hakatakse rääkima sadamast.On majanduslikud huvid ja keegi ei häbene seda".
Teiseks tuleks saada aru,et Eesti majanduse edukuse üks alus on ka ärijuhtide professionaalsus,mida peaks õpetama palju paremini."Tundub,et seda pärsib avaliku sektori arvamus,et turg reguleerib end ise ja ettevõtjad tekivad ise,"märgib Põldsamm.Ärijuhtimise koolitust peaks tundma juba kogenud keskastme-ja tippjuhtidele,mite gümnaasiumipingist tulnud noortele.
Lisaks on vaja analüüsida,millistele majandusharudele peaks terve riik õla alla panema,ning arendama ja looma selleks pikaajalised strateegiad.Põldsamm leiab,et info ja telekommunikatsioon võib olla sektor,mis osaliselt päästab Eesti majanduse,sest see ei vaja toorainet ega tehaseid,aga see ei saa kindlasti jääda ainsaks valdkonnaks.
"Edulugusid tuleb tehnoloogia sektorist kahtlemata,aga näiteks 30% elanikkonnast ei saaks iialgi inseneriharidust.Midagi peaks olema juures-Arengufond räägib näiteks tervishoiuteenuste ekspordist."
Postita kommentaar