Euroopa Liit ongi haldusreform

Väljavõte Wall Street Journali veebist.

Inimesed ei lahku massiliselt ainult Eestist (õudus-uudiste ja paanika vältimiseks tuleks vähemalt paarikümneks aastaks keelata rahvaloendused!!!), vaid suurest osast Euroopa riikidest. Näiteks Hispaaniast ja Posrtugalist minnakse massiliselt Brasiiliasse, nagu kirjutab Wall Street Journal. Lisaks on hakanud oma kodumaale tagasi naasma need inimesed, kes kolmandatest riikidest viimaste aastakümnete jooksul Euroopasse head elu otsima tulid ja on nüüd tööta jäänud. Kõrgelt haritud ja andekad inimesed lahkuvad juba ka Inglismaalt, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Itaaliast. Pakutakse, et Euroopal läheb taastumiseks vähemalt 10 aastat aega, senikaua on inimesed valmis töötama välismaal, lisaks Ladina-Ameerikale ka näiteks kiiresti kasvavas Aafrikas ja Austraalias.

Kõige selle lahkumise sisu on üks: Euroopa Liidust on saanud maailma suurim haldusreform. Mitte kunagi maailmas pole majandust nii kiiresti ja nii palju kokku tõmmatud kui praegu Euroopas. Isegi sõdade ajal on olnud lihtsam, sest tavapärane majandus on asendunud sõjatööstusega ja pakkunud inimestele tööd. Isegi nn Suur Depressioon sadakond aastat tagasi kestis vaid 3-4 aastat, ehk praeguses mõistes peaks ta olema juba möödas. Seejuures on Suurt Depressiooni kritiseeritud, et see oli õudne lõpp, kus inimesed jäid korraga massiliselt töötuks ja hüppasid pilvelõhkuja katustelt alla, ent praegu näib, et see oli parem lahendus kui praegune lõputa õudus, kus kriisi lükatakse eri abipakettide abil lihtsalt edasi, mis omakorda takistab majanduse taastumist. Euroopa vindumine mõjutab omakorda otseselt Eestit, mille majandus on Euroopaga nabanööri pidi seotud ja Eesti pole Euroopale lootes muid turge eriti otsinud ega avanud. Euroopale ennustatakse veel kümmekond aastat vindumist. Kui aga läheb nii nagu Jaapanil, kestab madalseis lausa mitukümmend aastat. Mis tähendab, et Euroopa jääb ilma olulisest osast inimestest, kellest paljud enam kunagi tagasi ei tule.

Samas on inimeste lahkumine paratamatus, sest Euroopa majandus on nii kehvas seisus, et töökäsi pole pikka aega vaja. See puudutab nii lihttöötajaid kui ka kõrgelt haritud inimesi, nii koristajaid kui patsiga poisse, kõiki. Ka Eesti peaks julgema tõele näkku vaadata, nagu näiteks Hispaanias, kus riik aitab aktiivselt kaasa inimeste tööotsingutele välismaal. Eestis on ellujäämine jäetud igaühe enda hooleks ja nende peale, kes olude sunnil lahkuvad, vaadatakse pigem viltu.

Haldusreform Euroopas, mis ähvardab tühjaks jätta mitte ainult väiksemaid omavalitsusi, vaid terveid linnu ja isegi riike, ei võimalda korralikult reformida Eestit. Kui veel mõni aeg tagasi oli juttu Eestisse alles jäävast 15st omavalitsusest, siis mida aeg edasi, seda tõenäolisem on vaid 1 omavalitsus. Rohkemaks lihtsalt ei jätku rahvast, ega ka jaksu.