Poolikute lahenduste - onia

USA elektroonikafirma Apple edu põhineb ühel lihtsalt asjal: selle tootja riistad enamikul juhtudel töötavad. See on suur erinevus võrreldes teiste tootjatega, kelle riistad tihti streigivad. Apple'i töötamise põhjus on omakorda selles, et Apple on välja töötanud töökindla tarkvara, mida on edukalt paljundatud teistele arvutitele, pihuarvutitele ja telefonidele. Kõik need paljundamised on olnud edukad, sest vaatamata Apple'i toodete kõrgele hinnale on inimesed valmis neid tooteid ostma, sest nad on tüdinud poolikutest ja mitte töötavatest lahendustest.

Äsja tuli uudis selle kohta, et emakeelepäeva puhul tunnistati aasta keeleteoks eestikeelne kõnetuvastustarkvara. Teatud isikutele anti üle mingid auhinnad, keegi sai kuulsust juurde, aga mitte keegi ei küsinud, kas see tarkvara üldse töötab. Nagu võib lugeda foorumitest, on inimesed selle auhinnatud tarkvaraga püsti hädas, sest see ei tööta. Isegi nende üksikute telefoniaparaatide peal, mis väidetakse olevat selleks kõlbulikud.

Selle kõrval meenuvad kõik teised asjad selles kuulsas e-Eestis, mis on suure kisaga valmis tehtud, aga mis on poolikud lahendused ja korralikult ei tööta. Võtame kasvõi id-kaardi toe sellelesamale Apple'i tarkvarale, mida on tehtud juba teab mitu aastat, aga mida pole ikka veel korralikult tööle saadud. Või ütleme nii, et see töötab Maci peal PC-tasemel, aga Maci tasemel mitte. Tekib küsimus, miks seda asja ära ei lahendata ja ei anta asja teha neile, kes seda oskavad. Apple'i jaoks teevad maailmas tarkvara tuhanded firmad ja enamik saab sellega suurepäraselt hakkama. Mac suhtub id-kaardi tarkvarasse nagu sadul sea selga.

Aga see pole veel kõik. Juba see kurikuulus dokumendihaldustarkvara, mis ristiti bravuurikalt e-valitsuseks ja mida Eesti ametnikud käisid üle maailma tutvustamas, on poolik lahendus, mistõttu eelistavad valitsusametnikud siiamaani asju paberi peal välja trükkida. Seda viimast ei julge ainult keegi tunnistada, sest siis poleks enam põhjust rääkida e-valitsusest. Või võtame kõik muud valitsuse jaoks toodetud tarkvarad, mis töötavad üle kivide ja kändude, on tihti rivist väljas ja põhjustavad asjatut aja- ja närvikulu. Rääkimata Eesti poiste valmis tehtud Skype-st, mille idee on küll ilus, aga teostus nii kehva kvaliteediga, et sellele ei saa loota ning suhtlemine kulgeb tasemel, nagu vestluse teine pool asuks kusagil maa all, seda vaatamata üha parematele internetiühendustele. OK, Skype on tasuta ja kingitud hobuse suhu ei vaadata, aga võtame näiteks e-valimiste tarkvara. Tekib küsimus, miks pole olnud ühtegi valimist, ilma et see tarkvara poleks kokku jooksnud ning näidanud kliendile, eesti rahvale mingeid aiateibaid?! Kuidas on nii, et isegi sellist tähtsat asja pole suudetud korralikult valmis teha? Eesti pole ju ometi nii suur, siin on kõigest miljon elanikku, valijaid veelgi vähem. Kuidas suudavad Apple ja Google tagada süsteemide töö sadadele miljonitele, aga Eestis ei suudeta miljoniga hakkama saada? Pole ausalt öeldes ime, et Eesti süsteemid pronksiöö ajal kokku jooksid - nad oleks vähegi suurema huvi korral seda nagunii teinud.

Või võtame e-maksuameti, mille eest maksuametit küll tunnustatakse, aga kas see on ka kliendile parim lahendus. Ok, jätame kõrvale selle, et ka e-maksuamet alati ei tööta, nagu ka Skype. Aga kui töötab ja sinna suure sebimise peale saab andmed sisestatud - kliendisõbralikkusest on asi muidugi kaugel, tegemist on lihtsalt elektrooniliste dokumendivormide veebi sisestamisega - isegi siis on suur tõenäosus, et mõne aja pärast keegi avastab, et need sisestatud andmed pole õiged ja kliendil ehk kodanikul tuleb andmeid muuta, seda juba paberil ja maksuametniku juuresolekul, ning lisaks raha juurde maksta. Kas saab seda lahendust siis pidada edukaks? Näiteks isiklikult kohale tulles saab deklaratsiooni täites kohapeal kohe ametniku käest küsida adekvaatset infot ja kõik saab kohe selgeks. Ei mingit hilisemat pabistamist. E-maksuamet on riigil lihtsalt mugav moodus kodanikke hiljem kottida ja neile kopsakaid lisa-arveid esitada, loomulikult koos intressiga. Ähmi aetud inimene maksab vastuvaidlemata kõik ära, kuigi tal ei pruugi selleks olla mingit kohustust.

Või digiretsepti asi, mis praktiliselt kohe pärast installeerimist kokku jooksis ja mida pole korralikult tööle saadud tänaseni. Ja siin polnud mängus venelaste kurja kätt - seda kasutavad ainult arstid, apteekrid ja ametnikud.

E-kohus on samuti paljukiidetud asi, aga kas keegi on seda kasutanud? Esiteks pole sealt võimalik õiget dokumenti praktiliselt kunagi leida, teiseks on see kohtutavalt tüütu ja kohmakas. Mingile vanale tarkvarale on lihtsalt uus kest ümber pandud ja arvatakse, et käib küll. Ei imesta, miks kohtud pole tänaseni suutnud elektroonilisele asjaajamisele üle minna ning eelistavad samuti asju vanamoodsalt paberil. Nüüd on kogu asi üle viidud Riigi Teataja veebi, mis on üks väheseid töötavaid riigi asju veebis. Selle kõrval on aga näiteks kohalike omavalitsuste dokumendiregistrid täielik õudus kuubis. Omavalitsuste dokumendid peaks olema avalikult kättesaadavad, aga proovige sealt mõni otsitud asi kätte saada. Selleks kulub tunde, et mitte öelda päevi ja ka siis võib juhtuda, et te vajalikku asja ei leia. Kas keegi kasutaks kunagi Google't, kui artiklit otsides tuleb teada selle täpset nime, autorit, avaldamise aega ning valdkonda? Lihtsam oleks autoriga otse ühendust võtta ja see artikkel välja nõuda, eksole?

E-äriregister on samas asi, mis on algusest saati töötanud, ent selle teenuse eest tuleb kopsakat tasu maksta. Suuremate andmemahtude puhul on märksa kasulikum ise registrisse kohale minna ja toimikud välja nõuda. Muide, sealt leiab palju sellist infot, mida e-registris pole, mis muudab e-registri pidamise sellisel kujul (ja veel pooliku asja eest raha küsimise) küsitavaks.

Selle asemel, et luua üksteise otsa üha uusi ja uusi poolikuid lahendusi, võiks riigiasutused teha valmis kasvõi ühe korraliku asja ning sealt edasi vaadata. Ainult korralik asi on asi, mida väljapoole müüa, rämpsu on maailmas niigi palju.