President lasi oma õlaliigest opereerida kallitel Soome arstidel ja selline praktika pole Eestis uus. Juba 1930ndatel olid probleemiks ametnike suured arstimiskulud, mille kärpimise peale tõstsid ametnikud suurt hädakisa.
Tsiteerime 1930. aasta 27. veebruari ajalehte Võru Teataja:
Riigiteenijate suured arstimiskulud. Käredad nõudmised, mis tõusevad miljonitesse.
Valitsus tahtis riigiteenijate arstiabi säädust muuta nii, et 20% arstimise kuludest läheks tarvitaja kanda. Sel teel loodeti vähemalt 25 miljonit senti kokku hoida. See iseenesest täiesti põhjendatud ja õigustatud kavatsus ajas riigiteenijad marru. 19. skp õhtul pidasid riigiteenijad Tallinnas Pritsimaja saalis koosoleku, millest umbes 500-600 inimest osa võttis.
Riigi ja omavalitsuse teenijate keskliidu esimees hra Martens andis ülevaate haigusekindlustuse saamisloost. Valitsus tahab 20% tuludest jätta abitarvitaja kanda, et ära hoida liialdusi arstimiskuludes ja soetada riigikassasse 25 milj. kokkuhoidu. Valitsuse andmetel riigiteen. arstikulud olevat 7 aasta jooksul 23 miljoni päält tõusnud läinud aastal 92 milj. pääle.
Keskliidu poolt seletati sel puhul, et maksuta arstiabi riigiteenijale oli mõeldud lisatasuna väiksele palgale ja et arstiabi kulude tõus olnud tingitud taudidest - gripist, sarlakist jne. Ka ametiasutuste ruumid on viletsad, mis soodustavad haigusi.
Arstiabi piiramine on riigiteenija selletagi kehva palga vähendamine, tuleb otsida abinõusid selle kavatsuse vastu.
Läbirääkimiste avades Kallmann näitab, et riik on pildunud raha igale poole ja pole mingit alust nüüd kokku hoida just kehva riigiteenija arvel. Järgmine kõneleja leiab, et riigiteenija on vahetatud peekonsigade vastu, sest arstiabist kokkuhoitav 25 miljonit olla määratud peekonsigade kasvatamiseks. Olgu see lugu kuidas ta on. Aga ühte asja selgitab riigiteenijate koosolek ikkagi. Ja nimelt seda, et meie riigiteenijad ja ametnikud on väga viletsa tervisega. Seda näitavad riigiteenijate arstimiskulud. Kui kooliõpetajad maha arvata, kes eelpool nimetatud sääduse alla ei käigi, jääb riigiametnikke ümmarguselt võttes 20 000. Läinud aastal kulutati nende pääle arstiabideks 92 milj. Ja et see summa alalist tõusu näitab, siis võib käesoleval aastal julgesti 100 miljoniga arvestada. Siis järgneb, et iga riigiteenija tarvitab aastas enese ravitsemiseks 5000 senti.
See on muidugi nõnda öelda keskmine. Loodetavasti on riigiametnikkude hulgas ka normaal tervisega inimesi, kuid seda hullemaks muutub asi, sest siis peab ülejäänud osa veel armetumalt vigased olema. On vana üldtunnustatud tõde, et "terves kehas terve vaim!" Arvestades meie riigiteenijate äärmiselt viletsa tervisega, peame oletama ka nende äärmiselt viletsaid vaimlisi võimeid.
Nii on lühidalt meie riigiteenijaskonna "saamislugu". Mõnigi ehk arvab, et elujõulised võitlejad rindel, said vigastada, sõja lõppedes said riigiteenistusse ja sellepärast meie riigiametnikud ühe suure haigla moodustavadki. Aga vaat, selles see viga seisabki, et sõjainvaliide riigiteenistusse ei ole pääsenud. Elujõulised kodanikud on võitnud rahvale iseseisvuse ja elujõulised kodanikud olgu ka rahuajal rahva teenriteks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar