Öeldakse, et riiki võib juhtida nagu äriettevõtet. Pealtnäha on see tõesti nii, sest nii riigi kui äriprojekti puhul on mitmeid sarnaseid tunnuseid, eelkõige see, et mõlemad on organisatsioonid ja suunatud arengule. Samas on ka mitmeid erinevusi. Äriprojekt on suunatud kitsa ringi omanike tulu maksimeerimisele, riik peab aga hoolitsema kõigi kodanike heaolu eest. Äriprojekti puhul on töötajad omanike määratud tegevjuhi teenistuses ning peavad alluma tegevjuhi korraldustele, tegevjuhi ja töötajate konflikti korral on sunnitud lahkuma töötajad. Riigi puhul on vastupidi: seal peab tegevjuht alluma kodanike korraldustele ja konflikti puhul peab lahkuma tegevjuht.
Eestit on nimetatud küll riigiks, ent juhitud on Eestit kui äriprojekti, seda nii eelmise iseseisvusperioodi jooksul kui ka nüüd. Ilmselt on see noore riigi eripära, kus inimestel on raske lülituda töövõtja rollist kodaniku rolli. Töövõtjana peavad inimesed alluma ülemuse korraldustele, kodanikuna peavad nad olema aga riigis ise ülemused ja jagama korraldusi. Eesti kodanik ei ole harjunud olema ülemus, seetõttu nimetatakse eestlast orjameelseks.
Eesti kui äriprojekt on kaasa toonud mitmeid kurioosumeid. Eelmise iseseisvusperioodi sangarid olid vabadussõjas osalenud mehed, neid tunnustatakse isegi tänapäeval, neile on pühendatud film „Nimed marmortahvlil”. Nad olid läbi teinud karmid katsumused ja neile oli läbi oma vere saanud armsaks Eesti riik. On loomulik, et just vabadussõja veteranid tundsid muret riigi saatuse pärast ja olid valmis võtma 1934. aasta presidendivalimistel vastutuse. Mis aga juhtus? Toonane ajutine riigipea Konstantin Päts, kelle jaoks Eesti oli äriprojekt, lasi vabadussõja veteranid vangi panna ja kehtestas diktatuuri. Kas te kujutate ette?! Seejuures on tänapäevani kummaline, et räägitakse sellest, kuidas mehed võitlesid vapralt 1918-1920. aastatel Eesti vabaduse eest, aga ei räägita sellest, kuidas needsamad mehed Eesti riigis kümmekond aastat hiljem vangi pandi.
Tänases Eestis on samasuguseid kurioosumeid. Kaasaja vabadussõja veteranid olid Tiit Madisson ja tema võitluskaaslased. Seda ei vaidlusta enam keegi, nn Hirvepargi miiting ja selle järgnenud sündmused mängisid olulist rolli terve NLiidu lagunemisel. Madisson on viimase vabadussõja veteran. Seda enam oli kummaline, kui mees kümmekond aastat pärast iseseisvusliikumist vabas Eestis vangi pandi ja on nüüd Eestist sootuks minema kupatatud. Mees, kelle nimi peaks olema raiutud kuldsete tähtedega Eesti ajalukku, peab elama kaugel välismaal ja korjama toitu prügikasti juurest. Täielik sürr.
Milles siis asi? Miks sellised asjad juhtuvad? Kas tänane Eesti pole parem eelmisest, Pätsu-aegsest Eestist? Jäägu see juba igaühe enda otsustada.
9 kommentaari:
Vapsid olid ise selles süüdi, et Päts võimu haaras - kui nad ei oleks läbi surunud populistlikku ja ebademokraatlikku "kord majja" põhiseadust, ei oleks Pätsil tekkinud legitiimset võimalust võimu haaramiseks. Vapsid soovisid ebademokraatlikku korda ja ka said selle, kuigi mitte päris nendel alustel mida nad ise eeldasid.
Ma ei mõista seda Inno pidevat orjameelsuse-retoorikat. Orjad ei loo riike ega võitle oma vabaduste eest. Orjad ei muretse oma valitsejate otsuste ja rahva hakkamasaamise pärast. Eestlased aga teevad seda.
Orjad tegelevad VAID enda heaolu ja hakkamasaamisega.
Minu meelest on eestlased orjameelsusest väga kaugel. Vähemalt minu maailmas.
Mis planeedil sa elad?
" korjama toitu prügikasti juurest. "
Tema saab seda toitu tasuta aga teised käivad raha välja sama kvaliteedi kaotanud toidu eest...
Kuidas teha kalale make upi ehk kuidas müüa roiskunud kala.
FOTOD: Rimi müüs "kõlblik kuni" kuupäeva ületanud võileibu - Majandus
Sellele artiklile Vene Delfis on asjalikud kommentaarid.
Vene telekanali peal jookseb saade kus õpetatakse ostjaid kaitsma kaubandusvõrkude,tootjate,ning müüjate pettuste eest.
Seda saadet saab vaadata ka netist:
http://kinovam.com/teleperedachi/3677-zhadnost-vse-vypuski.html
Näiteks,selle "kõlblik kuni" on juba tihtilugu ammu läbi sest neid silte pannakse vanale kaubale uued.
Noh,täna saab kaup läbi ja pannakse uus silt mille kuupäev on kolm päeva eespool.
Näiteks,roiskunud kala asetatakse sidrunihappelisesse vette ja sellega saab ära võtta kala leha,haisu.Lõpused ja silmad tõmmatakse värviga üle...
Kala pumbatakse vett täis sest siis tal on enam kaalu...
Kui sa pole kindel kala sordis siis võid saada hoopiski muut sorti kala jne.
See on kohutav milliseid pettusi tehakse toidukaubanduses.
"Orjad tegelevad VAID enda heaolu ja hakkamasaamisega."
Aga nii see ju on tänases Eestis. Orjad tõstavad ainult enda palka, orjad hoolitsevad ainult oma ümbruse eest, orjad ei märka nälgivaid lapsi, orjad ei kuula kannatajate kaebeid....
Orjad on peale 20aastast krabamist ikka nii vaesed, et topivad kõik enda tasku.
Vabad inimesed lahkuvad maalt ja varsti ongi jäänud ainult orjad.
Mis vapside "endi süüd" puutub, siis sama loogika põhjal võib öelda, et ka küüditamistes olid eestlased ise süüdi. Ilma baaside lepinguta poleks Stalinil olnud legitiimset võimalust Eesti alade okupeerimiseks ja hilisemateks küüditamisteks. Eestlased soovisid lähedasi suhteid venelastega ja said selle, kuigi mitte päris nendel alustel mida nad ise eeldasid.
Tsiteeriksin A.Raidi sõnu ... ori ei taha saada vabaks vaid tahab saada orjapidajaks ...
Ja väljavõte Metapeediast ... Osaliselt on see seletatav tõsiasjaga, et kohalikud rahajuudid rahastasid 1992. aastal toimunud parlamendivalimiste eel valimised võitnud parteid Isamaaliitu, mistõttu sattusid selle valimisliidu poliitikud eesotsas peaminister Mart Laariga finantsjuutidest sõltuvusse. Tollane sõltuvus on aastatega järk-järgult suurenenud, mistõttu praegust administratsiooni saab koguni nimetada ZOG-iks.
Iseseisvumise järel võttis Eesti USA eeskujul kasutusele Milton Friedmani teoorial rajaneva neoliberaalse majandusmudeli, mille läbi on hävitatud kodumaine (väike)ettevõtlus ja eelisarengu on saanud suured rahvusvahelised monopolid ning pangad. Selline majanduskurss on tekitanud varandusliku kihistumise ning soosinud vaid 5% elanikkonnast moodustavat jõukamaid kodanikke. Erilise püüdlikkuse eest Milton Friedmani poolt propageeritud vabaturu filosoofial põhineva äärmusliberaalse majanduse sisseseadmisel ja edendamisel Eestis on Mart Laari autasustatud 500 000 USA dollari suuruse „vabaduse auhinnaga”....
Sellega peaks juba kõik öeldud olema ja ka seletus igasugu juuditulede toomist Eestisse jne.
Baaside lepingud olid siiski väljastpoolt peale surutud, aga vapside põhiseadus oli ennekõike vapside eneste väljamõeldud, nad kaevasid endale selle augu vabatahtlikult täiesti ise. Juhul kui Päts poleks uut põhiseadust enda kasuks keeranud, oleks seda teinud keegi teine, näiteks Larka. Igal juhul oleks saabunud täpselt samasugune vaikiv ajastu, vahet pole kellega eesotsas, sest seda nägi see põhiseadus ette.
Kusjuures ka vapside puhul poleks olnud võimatu baaside leppe sõlmimine, sest teatavasti Tartu rahu keelas liitude sõlmimise Venemaaga sõjas olevate jõududega, lubatud oligi sisuliselt vaid liit Venemaa endaga (ehk siis baaside lepe). Sellest ka Eesti poolne esialgne jäik neutraalsus - isegi kui oleks tahetud teiste riikidega liitlassuhetesse asuda, poleks seda Tartu rahu tõttu teha saanud. Venemaa oli ju sõja alguses liitlane Saksamaaga ning vastuolus just Eestile sõbralike Inglismaa ja tema liitlastega, alles hiljem vahetati pooli. Tartu rahu andis meile Pihkva tagused maad, aga võttis sõltumatu otsustusvabaduse.
Mitte ainult riik. Meil on kõik üks suur äri-äri. Miks keegi ei küsi näiteks IRL-ilt, et olge head, erakond on avalik asi (ladina keeles - Res Publica) ja seega ei saa teil ärisaladusi olla. Palun avalikustage Wismari tänava maja müügiga seoses nii esialgne müügileping (mis hiljem üles öeldi) kui ka reaalne müügileping. Samuti palun esitage dokumendid mille alusel need omapärased leppetrahvid väidetevalt liikusid. Samuti palun vastake kas analoogseid leppetrahve on erakond veel saanud või kas erakonna tipptegijad on analoogseid leppetrahve saanud. Edasi võiks aga neid leppetrahve analüüsida. Usun, et siin oleks tahtmise korral paljugi uurida. Kahjuks on meil kõik aga äriks muudetud (k.a. õiguskaitseorganid).
Postita kommentaar