Jälgides eestlaste tegemisi-toimetamisi ajas pole ausalt öeldes ime, et nad oma vabadusest tuhatkond aastat tagasi ilma jäid, 700 aastat orjapõlve talusid ning ka siis ei suutnud oma iseseisvust säilitada. Kui võib arvata, et küüditamised ja sõda kuidagi eestlasi ühendasid, siis on ka see sügavalt ekslik arvamus, kuna Eesti riigi juhid suutsid tülli pöörata isegi eksiilis. Arhiivist võib Karl Selteri kirjavahetusest näiteks lugeda, kuidas Vabade Eestlaste Ülemaailmne Keskorganisatsioon saatis 1953. aasta 29. jaanuaril välja märgukirja selle kohta, et endine Riigikogu liige ja välisminister, Eesti vabariigi sõjaeelne saadik N Liidus, sots August Rei on end Oslos kuulutanud Eesti presidendiks ning kuidas selline käik on nii Eesti põhiseaduse kui rahvusvahelise õiguse vastane.
Nagu märkis eestlaste keskorganisatsioon inglise keelses märgukirjas, nägi Eesti põhiseadus ette, et kui sõja käigus jääb presidendi ametikoht vabaks, koguneb kuue kuu jooksul valimiskogu, kuhu kuuluvad peaminister, sõjaväe juhataja, Riigikogu kodade juhataja ning Riigikohtu esimees ning koos valitakse uus president. Märgukirjas on öeldud, et Eesti viimane peaminister (Ülo Uluots) põgenes Rootsi, ent suri seal 1945. aastal mõned kuud pärast saabumist. Pärast seda oleks pidanud Eesti viimase valitsuse Läände põgenenud vanim liige August Rei kutsuma kokku valimiskogu, kuna lisaks talle olid olemas nii Riigikogu kodade juhataja, Riigikohtu juht kui sõjaväe juhataja. Teadmata põhjusel aga Rei valimiskogu kokku ei kutsunud, kuni eksiilis elavad viimase, 1938. aastal valitud Riigikogu liikmed talt aru pärisid. Põhiseaduse täitmist nõudis ka eestlaste üleilmne keskorganisatsioon, mis ühendas eestlasi USAs, Inglismaal, Saksamaal, Kanadas, Austraalias ja ka Rootsis. Selleks aga, et õiguspärast protseduuri vältida, ja põhjustel, mis ainult talle endale teada, kuulutas Rei end ise presidendiks ja moodustas enda valitsuse.(!!!)
Märgukirjas on märgitud, et Rei ja tema Rootsi kollaborandid rikkusid Eesti põhiseadust ja on tegutsenud vastupidiselt eestlaste keskorganisatsiooni ja eksiilis elavate endiste Riigikogu liikmete tahtele.
Kui märgukirjas toodu tõele vastab, siis oli Rei nimetamine presidendiks seadusevastane, mistõttu oli seadusevastane ka tema järeltulijate Aleksander Warma, Tõnis Kinti ja Heinrich Marki määramine presidendiks ja sellega kogu Eesti Vabariigi taastamine sellelt platvormilt, kus Mark andis ohjad üle Lennart Merile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar