Vaidluses nobelist Paul Krugmaniga on Eesti juhtivad poliitikud väitnud, et Krugmanil polnud õigus, kuna enne 2009. aastat, mil Eesti alustas massiivsete kärbetega, oli majandus üle kuumenenud, seetõttu ei saa Eestile ette heita, et majandus pole tõusnud kärbete-eelsele tasemele.
Nojah, pealtnäha on kõik justkui ok, point taken, nagu öeldakse. Aga kummitama jääb küsimus, miks Eestis lasti enne 2009. aastat majandusel üle kuumeneda? Selline asi ei tohiks olla iseenesest normaalne. Ja kui poliitikud nii endast mõistetavalt kärbetest ja selle põhjustest räägivad, siis tekib küsimus, kas ülekuumenemine ja sellele järgnenud järsk langus olid ette planeeritud? Teab ju iga koolilapski, et kui majanduses miski väga kiiresti üles läheb, siis tuleb ta tõenäoliselt sama kiiresti alla.
Mäletatavasti sõdisid toonane, ja ka praegune peaminister Andrus Ansip majanduskasvu vaoshoidmisele innukalt vastu, majanduskasvust sai tollal eesmärk omaette, sel alal käis lausa Eesti-Läti-Leedu maavõistlus, umbes selline, mis praegu käib kärbete alal. Riigi juhtidele oli teada, mida selline võidujooks endaga kaasa toob. Ometi ei hoidnud see peaministrit väitmast, et majanduskasvu millegi nimel ohvriks ei tooda, isegi euro varasem kasutuselevõtt jäi kasvueufooria tõttu ära.
Nõnda, kujutame nüüd ette, et Eestis oleks euro võetud kasutusele 2007. aastal nagu see oli planeeritud, selleks oleks tulnud lihtsalt hinnatõusu veidi ohjeldada, ehk siis loobuda ametnike palkade ennaktempos tõstmisest. Kas siis oleks toimunud sellist survet Eesti majandusele, nagu toimus 2008-2009 aastavahetusel, kui räägiti üha valjemalt nii Eesti kui teiste Balti riikide valuutade devalveerimisest ning mil välispangad külmutasid üleöö kõik laenud ning tõmbasid oma raha välja? Ilmselt mitte, kui arvestada, et finantskriisi ajal räägiti põhiliselt Eesti ja teiste Balti riikide valuutariskist, või õigemini ei räägitud, sest rääkimise eest pandi Lätis koguni üks majandusteadlane vangi, aga hiljem on tulnud välja, et valuutarisk oli Balti riikide suurim risk. Eestis oli selle riski insener peaminister Andrus Ansip, ja temaga ühte laulu laulev president Toomas Hendrik Ilves.
Kuivõrd peaministril ja presidendil on kasutada terve armee nõunikke, siis pidi neil olema teada, mida toob endaga kaasa majanduse ülekuumenemine ja euro kasutuselevõtuga viivitamine. Ülekuumenemise ja selle tagajärgede eest hoiatasid toona riigi juhte mitmed majandusteadlased, näiteks Hardo Pajula. Teadmatuses ei saa juhte süüdistada, järelikult oli ülekuumenemine ja sellele järgnenud järsk langus ette planeeritud. Nüüd on küsimus, miks Ansip, Ilves & Co majanduskrahhi ette planeerisid. Kas selleks, et oma võimu kindlustada? Oli see mõne välisriigi, näiteks Venemaa või USA tellimus? Või oli sel mõni muu põhjus?
P.S. Eesti juhtkonna tunnustuseks peab märkima, et suudeti koguda arvestataval määral reserve, mis vältis kriisi tulemusel Eesti kukkumist Lätiga sarnasesse auku, see aga ei vabanda majanduse ülekuumendamist.
3 kommentaari:
Niisiis eesti ei olegi iseseisev, suveräänne ja vaba maa, taasiseseisvumine 1991. a oli võlts?
Mina mäletan, et nii 2004 kui 2005 ja 2006 takkatraavi, esinesid mingid kinnisvara (harvem ka panganduse)asjapulgad, kes hoiatasid ming "ülekuumenemise" eest. Minule oli too väljend toona tundmatu, aga meelde jäi, sest seda korrati palju.
Küllap oli neil siis õigus. Mida aga saanuks Eesti valitsus teha? Eesti suurusega vabaturumajandusega riigis ostsustavad asja ikka Tiinad ja Malled, Jürid ja Antsud kogu oma emotsionaalse küündivuse piires. Ja mitte intellektuaalse küündivuse piires.
Kusjuures nii Malled, Tiinad, Jürid, Antsud, olid väga halvas seisus, sest väidetavalt lükkasid asja teadlikult kuristiku poole mingid globaalse haardega poliitikud.
Vähemalt võeti USA ühel suurel majandusfoorumil aplausiga vastu ühe Eesti kõrgkooli majanduskolledži direktori sellele viitav väide.
Ansip,Ilves ja Co. on kuulekad käsutäitjad ja neid juhitakse Brüsselist.Sinna kampa on ka Ligi võetud oma karismaatiliste väljaütlemistega.
Postita kommentaar