Savisaar on asjast valesti aru saanud

Väljavõte Delfi veebist.

Kui ajaloolased majandusasjadesse sekkuvad, siis juhtub ikka apsakaid. Eestis meenuvad juhtumid, kus peaminister Edgar Savisaar käis võiladusid puistamas ning peaminister Mart Laar hakkas likviidsust likvideerima. Nüüd siis on Savisaar sõna võtnud Steve Forbesi teemal ja astus taaskord ämbrisse.

Olen ajakirja Forbes lugenud enam-vähem regulaarselt juba ligemale paar aastakümmet ning seetõttu luban endale julgust sel teemal veidi sõna võtta. Kõigepealt, ei Forbes ega Krugman pole muutunud Eesti sisepoliitilisteks mänguasjadeks, vaid vastupidi, mõlemad mehed kasutavad Eestit ära oma mänguasjana. Naerma ajab see, et Eesti juhid on sellest niivõrd puudutatud ja erutatud, et kaotavad pea ning kukuvad lahmima. Isegi Toomas Hendrik Ilves, kes Ameerikast pärit ja võiks asjadest aru saada, tegi end lihtsalt lolliks. Temalgi tasuks mõnd majandusajakirja sirvida või majandusõpikut lugeda. Presidendi kantseleis on need riiulitel kindlasti olemas.

Nii Forbesil kui Krugmanil on mõlemil õigupoolest Eestist kama kaks. Küsimus on lihtsalt selles, et USAs on lähenemas presidendivalimised ning vabariiklased on oma vankri ette rakendanud taas väikse Eesti, nii nagu see on juhtunud juba lugematu arv kordi varem. Miks? Sest vabariiklased toetavad madalat maksukoormust ja Eesti puhul meeldib neile eelkõige nn flat tax, ehk kõigile ühesugune tulumaksu määr. Vabariiklaste jutt on olnud aastaid selline, et Eesti ühtlase madala maksukoormuse tõttu on areng kiirem ja jätkub igavesest ajast igavesti. Forbes on vaadetelt vabariiklane, tema ajakiri toetab vabariiklaste vaateid ning see pole mingi saladus.

Kõik oleks olnud korras, kui Eesti oleks üleilmses majanduskriisis toiminud edukalt, aga paraku nõnda ei läinud - majandus kukkus suurde auku. Nüüd on demokraatide kord parastada ja siis pole ime, et nende majanduspoliitiline ideoloog Paul Krugman kasutab Eesti näidet oma huvides ära, väites, et Eesti pole august veel välja saanud. Ühtlasi juhib ta läbi lillede tähelepanu Eesti jaoks valusale probleemile, nö konnasilmale: vaatamata rakendatud madalale maksukoormusele ja nö õhukesele riigile ning isegi arvestatavatele reservidele käis majandus kriisis uperkuuti. Krugman annab mõista, et madalast maksukoormusest polnud Eestis kasu. Ameeriklased mõistavad tema väiteid ja graafikuid hästi: olnuks USAs selline kukkumine, tähendanuks see mitte ainult ameeriklaste, vaid kogu maailma jaoks katastroofi.

Vabariiklased jälle vaidlevad vastu, väites, et kriis oli Eesti jaoks ajutine nähtus, et see on möödas ning majandus taastunud (peaaegu) endisele tasemele. Otsapidi kasutatakse Eesti argumenti ka Brüsselis, ent Euroopas, kust Eesti olukord paistab paremini kätte, saavad kõik mõtlevad inimesed aru, et Eesti näidet ei saa Kreekale eeskujuks tuua.

Üks asi, millest Savisaar, Ilves, Forbes ega Krugman ei räägi, ilmselt seetõttu, et see ei puutu otseselt USA presidendivalimistesse, ent mis on oluline nii Eesti kui Kreeka ja Hispaania jaoks, on, et läbi ELi toetuste kaetakse siin pikaajalisi jooksvaid kulutusi ajutise loomuga tuludest. Jutt käib nn eurotoetustest, mis Kreeka ja Hispaania jaoks on praeguseks ära langenud (vähemalt esialgsel kujul), ent mis Eestis ja teistes uutes ELi riikides on endiselt aktuaalsed, moodustades ligi 20% SKPst. Eri Euroopa Liidu fondide toetused tõstavad paratamatult ajutiselt majanduskasvu ning see võimaldab poliitikutel tõsta riigiametnike palku ja pensione. Kõik on hästi kuni ajani, mil toetused kaovad. Siis selgub, et tegelikkuses on raha lihtsalt ära kulutatud ja sellega pole loodud konkurentsivõimelisi töökohti. Sellele, mis saab siis, kui eurotoetused ära langevad ja projekti-ettevõtted kaovad, peab hakkama Eesti mõtlema juba täna. Et mitte hakata mõne aasta pärast Lõuna-Euroopa riikide kombel kätt väristama.