Eestis viimasel ajal taas tõstatunud küsimus venekeelse telekanali loomisest (räägitakse koguni, et selle kanali juba varem loomata jätmine oli suur viga) on märk senise, eesti keele ainuvõimu kuulutanud poliitika läbikukkumisest.
Aga kuhu edasi? On selge, et venekeelse kanaliga asi ei piirdu. Järgnevad venekeelsed infosaidid, nagu pakkus täna hommiku-TV-s välja ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja. Siis venekeelne haridus, teenindus, venekeelsed tänavasildid ja oleme tagasi seal, kust kunagi alustasime. Eestis elab kolmandik lapsi vaesuses ning paljudel neist pole võimalik kodus sooja toitu süüa, vaesuse tõttu on sündivus kukkunud taas kõigi aegade madalaimale tasemele ning Eesti elanikkond kuivab kokku hirmuäratava kiirusega. Olukorra parandamiseks poleks palju vaja, aga tundub, et nüüd on leitud uus auk, kuhu maksumaksja raha matta- venekeelne infoväli. Et võistleda Ostankinoga, mille aasta eelarve on sama suur kui Eesti riigi oma. Jõudu, seltsimehed!!!
Ehk siis: küsimuse laiem sisu on, kas Eesti peaks olema kakskeelne või mitte. Ärimees Joakim Helenius pakkus kunagi välja, et Eesti võiks olla kakskeelne ja teine riigikeel võiks olla inglise keel, mida, muide, valdavad Eestis suurepäraselt venekeelsed inimesed. Inglise keel ühendaks Eestis kõiki kogukondi ja muudaks Eesti rahvusvahelisemaks, aga millegipärast see idee otsustajatele ei meeldinud. Nüüd näib, et otsustajatele meeldib rohkem hoopis vene keel, ilmselt seetõttu, et nad tunnevad ise end venekeelses keskkonnas kodusemalt.
2 kommentaari:
Tõepoolest, naiivne lootus, et Eesti oskaks propagandat teha paremini kui Venemaa.
Need venekeelse telekanali loojad võiks kasvõi vaadata Jevgeni Kisseljovi Vesti Nedeli programmi pühapäeviti ja siis saaks nad aru, et neil pole mingit shanssi sellega võistelda. See pole labane vastase sõimamine ega võltsingute esitamine nagu Eesti propagandas vaid väga profilt tehtud, targalt välja valitud ning doseeritud faktid soliidses ja korrektse sõnakasutusega esituses , kuid just niisuguses kastmes nagu Venemaa võimule parajasti on vaja.
Meil on oma võimekad Kisseljovid ju täiesti olemas- ühe teatud neljatähelise organi komissarid, kes vähemalt korra nädalas uudistesaadetes täpselt samamoodi rahvale "väga profilt tehtud, targalt välja valitud ning doseeritud faktid soliidses ja korrektse sõnakasutusega esituses" jutlusi peavad. Või pole see nii?!
Ma olen veidi maailma näinud, aga pole veel kohanud sellist riiki, kus julgeolekuasutuste töötajad oleksid sedavõrd poliitikahuvilised kui meil. Võibolla Põhja-Koreas, mille juhtkond on samuti Finfisheri klient nagu ka Eesti.
Postita kommentaar