pühapäev, 16. november 2014

Kes pistis tasku eestimaalaste säästud ja mis oli "hõbekuuli" sisu?

Viimasel ajal on kombeks mõistatada, kes võttis VEB-fondist (see üksus loodi pärast Eesti iseseisvumist Venemaale Vnešekonombanka (VEB) kinni jäänud eestimaalaste valuutahoiuste tagamiseks, sest raha polnud Eesti valitsusel hoiustajatele välja käia) 1990ndate keskel välja 20,5 miljonit USA dollarit. Üks asjalik kommentaar selle kohta Delfi veebis:

Raha võttis välja Heiki Kranich, kes oli tol ajal Reformierakonna peasekretär, Eesti Panga Nõukogu liige ja riigikogu liige. Sularaha toimetati üle piiri ühe Venemaa turvafirma abil, kes oli spetsialiseerunud piiriülese sularaha transportimisele. Osa rahast laekus sularahana 1998. a. Reformierakonna juhatuse otsusega moodustatud firma R-Hooldus arvele.Seda firmat juhtisid Siim Kallas, Märt Rask ja Andres Lipstok. Praktiliste operatsioonide läbiviijaks oli Kranich. R-Hooldus rahastas Reformierakonna valimiskampaaniat 1999.a. riigikogu valimisteks. Ka edaspidi on sellest rahast (20,5 miljonit dollarit) jätkunud refide tegevuse ja valimiste rahastamiseks. Ka Meikargate`i puhul toimus kilekottidega transport just sellestsamast " Kranici nutsust". Seekord aga korraldasid seda uus peasekretär Kristen Michal ja kontorikodanik Lillo.

Ehk siis: olukorras, kus Eesti hoiustajad pidid suu oma rahast puhtaks pühkima (fondi maht oli 1993. aasta algul tolle aja kohta kolossaalne 829 miljonit krooni, võrdluseks, Eesti riigi eelarve oli 1993. aastal 4 miljardit krooni, VEB fondi jäi kinni neljandik eelarvest), leidis väike grupp nutikaid, Eesti Panga ja võimuringkondadega seotud tegelasi viisi, kuidas Venemaalt raha kätte saada. Selleks oli vaja leida Venemaal usaldusväärne partner, kuna Venemaa otsustas hüvitada hoiused ainult Venemaa ettevõtetele. Selleks leiti Peterburi firma TSL International, kes oli hoiustanud Eesti kaudu VEB-pangas ligi 3 miljonit dollarit, Eesti Pangast lähetati aga VEB-i teade 30 miljoni dollari kohta, ehk siis kirjutati üks null juurde. Väidetavalt võttis üks Eesti tähtis tegelane osa sellest rahast välja. Kui vastab tõele, et see tegelane oli Reformierakonnast ja raha kasutati erakonna valimiste rahastamiseks, siis võib öelda, et see erakond pistis tasku eestimaalaste säästud.

Erinevalt kartulikottides välja viidud Eestis kasutusel olnud rubladest, mille tšetšeenidele müügist saadud rahast kanti osa (see, mis Pruulist, Kivimägist ja Strandbergist üle jäi) sotsiaalministeeriumi arvele, pole teada, et VEB-ist välja kantud rahast oleks midagi riigiasutustele või riigieelarvesse jõudnud. Spekuleeritakse, et selle raha abil rahastati Reformierakonna kampaaniaid erakonna algusaegadel. Võib arvata, et Eerik Krossil, kes koordineeris 1990ndate keskel Eesti julgeolekuasutusi, oli säilinud mõni dokument selle raha väljavõtmise kohta ja see oligi see nn hõbekuul, millega torpedeeriti Siim Kallase katse naasta Eesti riiki juhtima. Kartusest paljastuse ees leppisid Reformierakonna juhid Krossiga kokku ja võtsid ta erakonda, pakkudes sellega turvalisust. Ehk siis käis kauplemine vorst vorsti vastu. Võimalik, et Kross andis sellega üle tema käsutuses olnud dokumendid ja võimalik, et tegemist oli Kapost pihta pandud ainueksemplariga. Ehk siis võib raha välja võtnud tegelane nüüd rahulikult hingata ja väita, et pole midagi teinud ja Kapo saab ausalt tunnistada, et mingit dokumenti pole. See on ka ilmselt põhjus, miks Riigikohus ei võtnud asjas seisukohta- infot ju tegelikult pole.

Selgituseks veel: enne NSV Liidu lagunemist tohtis Eestis valuutahoiuseid hoida ainult Vnešekonombankis. Seal oli paljude eraisikute, ettevõtete, näiteks ühismajandite raha. VEB-i kinni jäänud summade tõttu läksid paljud ettevõtted pankrotti või lõpetasid tegevuse.

Eesti jaoks muudab asja pikantseks asjaolu, et kuni asi pole avalik, on see erakond või need tegelased, kes selle raha välja võtsid, Venemaalt šantažeeritavad. Ei pea olema kosmoseteadlane, et aru saada, et need tegelased pole seotud Keskerakonna või Savisaarega, muidu oleks info juba ammu avalikustatud. Mitte Varro Vooglaiu, vaid VEB-fondi asja puhul on tegemist tõsise julgeolekuohuga, nagu ameeriklased ütlevad: clear and present danger, millega peaksid tegelema Eesti julgeolekuasutused, kui neil on veel otsustusvõimet alles jäänud. Muidu jääb mulje, et Vene rahaga on kaaperdatud Eesti riik. See on juba tõeline idarahaskandaal.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Ära nüüd jama,Inno,ikka Savisaar võttis raha,nüüd ehitas selle eest mingi rahvamaja põranda.Ülejäänud raha peitiski põranda alla.