laupäev, 15. november 2014

Mida Edgar arvas "masoonidest"

Lugesin tänasest Õhtulehest, kuidas legendaarne ralliäss Raido Rüütel astus vabamüürlaste ridadest välja, kuna on vastu kooseluseadusele. Mulle tuli seepeale aga kohe meelde üks jutuajamine Edgariga.

Oli õdus novembrikuine õhtupoolik Edgari Hundisilma talus ja Edgar oli meid enda poole külla kutsunud, et vaadata kolmekesi (või õigupoolest neljakesi, Batrakova oli ka, aga tema oli rohkem teenijatüdruku-köögikata rollis) Peeter Võsa äsjavalminud filmi. Enne filmivaatamist juhatas Edgar meid aga köögilaua juurde, kuhu Monika oli juba valmis pannud toidu, mille nad ennist Toobaliga poest ostnud olid. Istusime laua taha ja hakkasime sööma. Nagu ma ühes varasemas postituses märkisin, oli laual ka sushi, aga Edgar seda ei puutunud. Selle pidime ära sööma meie Innoga. Üldse oli Edgaril sel õhtul tavapäratult närb isu ja kehv tuju. Ilmselt oli ka tema aru saanud, et Võsa film, mille peale ta oli tervelt 400 000 krooni linna raha raisanud, on väga sitt (seda ta ka oli, ma ei tahtnud Edgarit kurvastada ja ütlesin talle seepärast, et käib kah).

Kuid mida ma öelda tahtsin ja mille pärast kirjutama hakkasin, oli see, et tol õhtul oli Edgar taas vandenõuteooriate kütkes ning küsis Innolt, et mida ta arvab "masoonidest". Ma ei saanud alguses aru, et mis "masoonidest" Edgar räägib, aga siis tuli mulle meelde, et õigus - vabamüürlased on ju inglise keeli free mason'id. Ehk masoonid. Edgar kahtlustas, et "masoonid" on ka Eestit üle võtmas ja tahtis Inno käes teada, kas ta teab ja tunneb mõnd "masooni". Või kes üldse avaliku elu tegelastest võib olla "masoon".

Eriti tugev kahtlus oli Edgaril EÜSi ehk Eesti Üliõpilaste Seltsi suhtes. Ta arvas, et ka see selts kubiseb "masoonidest" ja uuris Innolt kui endiselt EÜSi liikmelt, kas ta teab, mitu "masooni" võib EÜSis olla ja kes nad täpselt on. Inno ütles seepeale, et tema arvates EÜS küll vabamüürlik ühendus ei ole.

Edgar kuulas teda, käsi põsele toetumas, ja tema näoilmest võis välja lugeda tugevat umbusku. Monika oli vait ja lihtsalt istus Edgari kõrval, näkitsedes vaikselt oma toitu. Järgnes pikk vaikus, mille jooksul ei lausunud musta ega valget Edgar ega Inno. Esimene ilmselt mõtles, et teine ei taha oma kunagisi võitluskaaslasi reeta, teine aga pidas ilmselt endamisi aru, et kust Edgaril küll selline loll mõte pähe kargas.

Lõpuks tõusis Edgar ähkides ja puhkides laua tagant, jättes laua koristamise Monika hooleks, ja pakkus, et võiks siis nüüd selle Võsa filmi ära vaadata. Edgar viskas end diivanile lösakile, meie istusime tugitoolidesse ja Edgar lülitas videomaki sisse. Sealt hakkas jooksma Peeter Võsa film, millesarnase üle võiks ehk uhkust tunda esimese klassi poiss. Niivõrd infantiilne oli see. Nagu ma ennist kirjutasin, siis ma ei tahtnud Edgarit kurvastada ja ütlesin umbes midagi sellist, et noh, käib kah.

Edgar ei öelnud selle peale midagi. Põrnitses lihtsalt tüdinud ilmel ekraani ja nõnda kuni filmi lõpuni. Sellel õhtul ta tuju enam ei paranenudki. Ja ma ei tea siiamaani, kas see oli seepärast, et Peeter Võsa film nii sitt oli, või siis seepärast, et tal ei õnnestunud Innolt välja kangutada informatsiooni "masoonide" kohta.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Millisest filmist jutt käib ja kas seda kusagil netiarvarustes näha ka saab.