Eestis on hakatud kartma Nõukogude Liidu taastamist ja ka põhjusega. Sellest on huvitatud kaks maailma mõjuvõimast riiki- USA ja Venemaa.
Venemaa praegune president on koguni tunnistanud, et NLiidu lagunemine on viga. Venemaa sammud on olnud NLiiduga sarnase liidu taastamise suunas: Kesk-Aasia vabariigid on juba Venemaa kontrolli all, lisaks Kaukaasia riigid, viimati langes Gruusia. Lääne pool on Venemaa kontrolli all Valgevene ja langemas on Ukraina. Jäänud on veel kolm Balti riiki, aga nende seis on praegust olukorda arvestades väga ebakindel.
Kui ühelt poolt on selge, miks Venemaa tahab NLiitu tagasi- et suurendada oma mõjuvõimu, siis võib tekkida küsimus, miks on sellest huvitatud USA. Avalikult on USA olnud Venemaa tugevnemise vastu ja andnud mõista, et läheb appi kõigile neile, keda Venemaa ründab. Tegelikult aga ei läinud USA appi Gruusiale, kuigi viimane saatis näiteks Afganistani ja Iraaki USAle appi kümme korda rohkem sõdureid kui Eesti. Gruusia presidendi nõuniku Mart Laari abilise Eerik Krossi kaudu anti presidendile mõista, et USA tuleb appi, see lubas presidendil võtta Venemaa suhtes julge positsioon. Hiljem USA taganes kokkuleppest ja vahemees Eerik Kross sai "tänutäheks" eluaegse sisenemiskeelu USAsse. Hiljutine hea näide on Ukraina, mis samuti USAd sõdades toetas ja kellele USA lubas tuumarelvast loobumise eest sõjalist abi anda, aga kellel lastakse praegu verest tühjaks joosta. Endiste NLiidu riikide puhul on ühelt poolt selge, et ainus, kes suudab Venemaa survele vastu seista, on USA. Teiselt poolt USA ei sekku ja põhjus saab olla ainult üks: tegelikkuses on USA huvides NLiidu taastamine.
Sarnaselt on Eestis valitseva Reformierakonna huvides Edgar Savisaare jätkamine poliitikas. Kuigi ühelt poolt Savisaart kirutakse ja temaga ähvardatakse, siis on teiselt poolt selge, et kui Savisaar kaob, siis kaob Reformierakonnal jalgealune. Seetõttu Savisaart hoitakse- rünnatakse tema abilisi, aga mitte teda ennast. Avalikkuses palju kõneainet tekitanud ja üliohtlikuks peetud mõjuagendi või nn idaraha skandaalis pääses peakangelane vaid kerge ehmatusega, samas kui tema lähemad võitluskaaslased pelgalt võõra kirja lugemise pärast kohtu alla anti ja süüdi mõisteti. Savisaart hoitakse, sest kogu Reformierakonna poliitika, selle erakonna edu valimistel on rajatud vastandumisele Savisaarele. Reformierakonda valitakse, sest Savisaart kardetakse. Sama lugu oli USAga enne NLiidu lagunemist- NLiitu kardeti üle maailma ja vastandumine kurjuse kehastusele NLiidule hoidis USA mõjukat positsiooni maailmas. USA sai mängida valget jõudu, mis praegu pole enam üheselt selge, eriti pärast Wikileaksi paljastusi. NLiidu taastamine aitab tugevdada USA kõikima löönud positsiooni, põhjendada üleilmset ja üleüldist pealtkuulamist, ühtlasi aitab NLiidu taastamine tasakaalustada Hiina kasvavat mõju ning naelutada Lääne-Euroopa riike, eriti Saksa- ja Prantsusmaad paremini USA külge. Vähemasti saaks NLiiduga ähvardades müüa Euroopasse senisest kordades rohkem relvi. USA on maailma suurim relvamüüja ja on selge, et NLiiduga ähvardamine suurendab relvamüüki hüppeliselt, see omakorda turgutab USA majandust ja parandab sealsete elanike heaolu. Kahtlemata aitab üks hirmuäratav vaenlane mobiliseerida USA rahvast tegutsema ühtse eesmärgi nimel, sama käib loomulikult ka Venemaa kohta.
7 kommentaari:
Mõttetu hala, Nõukogude Liidust välja visatud seltsimees.
Edgar Savisaar on oma bioloogilise isa, dramaturg Egon Ranneti füüsiline ja mentaalne koopia. Rannetit on kolleegide poolt tituleeritud "saatanlikuks ", "deemonlikuks" isiksuseks.
Edgar Savisaare ja tema isa Egon Ranneti juhtum on erakordne, kuna elamata koos, ilmselt polles elus teineteist näinudki, on Savisaar koopia om isast ka kõige pisemates detalilides, kuni psühhofüüsiliste liigustuseni välja.
E-kultuuripärandist leiame sellise Romulus Tiituse asja, sa aru nüüd kas Edgar või Egon ( Tiituse sarž Rannetist):
http://www.muis.ee/imageview:museaalImage/2740531
Arvatavasti luges doktor Talving vikipeediat enne kui täpse diagnoosi pani:
. Rannet, kes oli nooruses ka tuntud sportlasena, füüsiliselt väga tugeva inimesena, sai 40 aastaselt esimese infarkti; ta põdes raskekujulist suhkruhaigust ning kaotas elu lõpus gangreeni tõttu jala.
diabeet on üldiselt jah päritav ning Savisaar sai selle isalt, Egon
Rannetilt. Ei Elmar ega Maria Savisaar ega Edgari poolõde Koidula suhkruhaigust ei põdenud.
Alates ajast mil tekkis maailmajagudevaheline poliitika- nii umbes 500 aastat tagasi, on maailma võimukeskus paiknenud Euraasia mandril. Eri viisidel ja eri aegadel tungisid Euraasiat, eriti aga selle Lääne-Euroopa servamaid asustavad inimesed maailma teistesse piirkondadesse ning valitsesid seal, kuna üksikud Euraasia riigid jõudsid eristaatuseni ja kasutasid maailma juhtivate suurriikide privileege.
20.saja. viimasel kümnendil tekkis n.ö. tektooniline nihe maailmapoliitikas. Esimest korda ajaloos üldse kerkis esile Euraasia -väline jõud mitte üksnes kui Euraasia jõuvahekordade põhivahendaja, vaid ka kui maailma ülim võim. NSVL-i allakäik ja kokkuvarisemine oli viimane samm läänepoolkera riigi-USA- kiires tõusus ainsaks ja tõepoolest esimeseks tõeliselt globaalseks suurriigiks-hegemooniks.
Euraasia on siiski säilitanud oma geopoliitilise tähtsuse. Selle lääneosas-Euroopas-sub praeguseni suur osa maailma pol ja maj. võimust, ent idaosa- Aasia-hakkab oma majanduskasvuga ja sellega kaasneva poliitilise mõjujõuga Euroopast mööduma. BRICS võib edukuse korral lüüa kaks kärbest (L-Euoopa ja USA) lüüa ühe hoobiga. Seepärast jääb USA
globaalse ülemvõimu teostamise keskseks probleemiks küsimus, kuidas
endale võetud globaalsete kohustustega USA tuleb toime Euraasia
keerukate võimusuhetega, eriti aga see, kas USA suudab ära hoida domineerimisele pürgiva BRIC-si ja selles ühenduses domineerivama Hiina suurvõimu esiletõusu.
Järelikult, lisaks mitmesuguste uute võimudimensioonide(tehnoloogia, side,info, kaubandus, rahandus)arendamisele peab USA välispoliitika jätkuvalt keskenduma geopoliitilisele dimensioonile ning peab oma mõju Euraasias kasutama viisil, mis taasloob Euraasias käestlibisema hakkavat tasakaalu.
Euraasia on võitlustanner(Brzezinski käsitluses-Suur Malelaud) kus jätkatakse võitlusmänge globaalse ülevõimu pärast ning see võitlus sisaldab geostrateegiat-geopoliitiliste huvide strateegilist juhtimist.
Kui 1940.aastal leppisid kaks globaalse ülemvõimu taotlejat- Hitler ja Stalin salakõnelustel otsesõnu kokku, et USA tuleb Euraasiast eemal hoida, sest nad mõistsid: USA võimu sisselaskmine Euraasiasse välistab nende globaalsed ambitsioonid. Nad mõlemad jagasid veendumust, et Euraasia on maailma tuumikala ja et see kes kontrollib Euraasiat, kontrollib ka maailma. Täna, ca 70 aastat hiljem on küsimus saanud uue määratluse: kas USA ülemvõim Euraasias jääb kestma ning millisel eesmärkidel seda kasutatakse?
USA eesmärk on teadagi liberaalse demokraatia eksport, aga kas see on heatahtlik? Selge selge see, et see on kaugeleulatuv aga kas ta on inimkonna pikaajaliste suundumuste ja huvidega kooskõlaline?Liberaalne demoktraatia pole ju veel oma universaalsust tõestanud?
Praegu kumab läbi USA soov, et Euraasias ei kerkiks esile võistleja, kes suudab domineerida Euraasias ja seega esitada väljakutse USA-le.
Stakan K.Butõlkin
Postita kommentaar