Migrante ei hakatagi jagama kvoodi alusel, vaid vabatahtlikkuse järgi. Mis läks nihu?

Kuni viimase ajani oli kindel, et Euroopa Liidu lõunaossa, peamiselt Itaaliasse ja Kreekasse üle Vahemere saabunud immigrante jagatakse kvoodi alusel. Eestisse pidi saabuma aastas umbes 1000 immigranti ning Brüsselist tulid alla vastavad juhised, mille järgi hakkasid Eesti kuulekad valitsejad juba varakult maarahvast töötlema. Käivitus isegi valitsuse palgaline ajupesujuht Ilmar Raag, kunagise nõuka-aegse propagandajuhi Indrek Toome analoog, kes kirjutas riigi juhtivas väljaandes Postimees, kuidas on väga tore, kui igal aastal tuleb Eestisse tuhat immigranti koos pereliikmetega, kuna vastasel korral jääb Eesti päris inimtühjaks. Stiilis, et vaadake, rahvas, kas tahate elada päris tühjal maal, nii et tulevikus pole kedagi, kes teile pensione maksaks? Ei taha?! No siis tuleb immigrandid kohe sisse lasta! Vaatamata kõvale ajupesule jäi vähemalt osa rahvast siiski endale kindlaks ja oli häälekalt sundimmigratsioonile vastu. Aga asi paistis olevat otsustatud, nagu see viimasel ajal on kombeks, üle inimeste peade. Isegi vastavad uuringud salastati ära, nagu see on viimasel ajal kombeks. Vastuvaidlemist ei saanud olla. Tulevad ja kõik. Eesti valitsus oli põhimõtteliselt kvootide poolt, väites ainult, et Eesti kvoot on natuke liiga suur.

Aga siis tuli nagu välk selgest taevast Brüsselist reedel otsus, et mingit sundimmigratsiooni ei toimu ja riigid saavad võimaluse võtta kahe aasta jooksul 60 000 Süüria ja Eritrea põgenikku vastu vabatahtlikult. Etteruttavalt olgu öeldud, et praegu toimib samuti vabatahtlik süsteem ning seega tähendab otsus, et immigrantide osas mingit muutust ei tule. Miks nii juhtus? Vastus on väga lihtne: mõned suured ja mõjuvõimsad ELi riigid nagu Hispaania ja Poola olid sundimmigratsioonile vastu, sekka mõned väiksemad nagu Taani, Holland, Ungari ja isegi Leedu. Ungari ja Bulgaaria võitlesid omale välja isegi õiguse mitte osaleda vabatahtlikus skeemis, samuti on sellest vabastatud Inglismaa. Eesti läks, nagu alati lihtsalt üldise vooluga kaasa, peaminister oli isegi veidi kohmetunud ja ei osanud uues olukorras midagi öelda. Igal juhul on migrantide-teemaline ajupesu nüüd vaikseks keeratud ja saab natuke rahulikumalt hingata.