Eestlased on olnud juba sajandeid rehepaplikult saama peal väljas. Selline hundi moodi tegelane. Pole ka ime, sest näljane inimene on valmis leivatüki teisel hammaste vahelt ära tirima või äärmuslikul juhul isegi tapma.
Aga kui nüüd hetkeks unustada oma must orja minevik ja mõelda, mida oleks Eestil või eestlastel teistele, näiteks Euroopa Liidule või üldse maailmale anda. Ma ei mõtle siin raha, vaid positiivseid inimlikke väärtusi, see on headus, lahkus, hellus, sõbralikkus, armastus jne. Et mida võiks eestlased teistele anda, teistega jagada.
Sest, nagu teada, püsib elu, püsivad perekonnad, riigid ja terved impeeriumid, püsib Euroopa Liidu impeerium justnimelt väärtustel. Sellistel positiivsetel inimlikel väärtustel, mida ma nimetasin.
Selliseks mõtiskluseks on praegune aeg küps, sest Euroopa Liidus on paljud positiivsed väärtused hakanud taanduma, põhjustatuna hirmust massi-immigratsiooni ees. Aga kuivõrd Euroopa Liit, ma kordan püsib väärtustel, siis on Euroopa Liidu elus püsimiseks vaja neid väärtusi senisest rohkem hinnata ja rakendada. Ehk küsimus taandub sellele, mida on Eestil teistele anda.
Kas Eestil üldse ongi midagi anda või jagada? Ma mõtlen just väärtusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar