Kõrvaklapi-Elmari intervjuu juures Päevalehes on asjalik kommentaar, kus on märgitud, et vabatahtlikud päästjad sobivad, aga vabatahtlikud korravalvurid mitte.
Tõesti, väga hea point. Eestis on päästjad nii kokku tõmmatud, et tulekahjude kustutamiseks on vaja kasutada vabatahtlikke, kes, nagu nimigi ütleb, teevad seda tööd omast vabast tahtest, palka saamata. Ilma vabatahtliketa ei saa, sest päästjaid igale poole ei jagu. Vabatahtlikuks päästjaks võib hakata igaüks, kel selleks soovi on, loob oma MTÜ ja hakkab pihta. Vabatahtlikus töös osalevad paljud endised tuletõrjujad. Eesmärk on vabatahtlikul tegevusel üks: et inimestel oleks turvalisem elada.
Politseis on toimunud samasugused massikoondamised kui päästjate leeris. On selge, et tänaval on turvalisus läbi koondamiste kannatanud. Lihtsas keeles öelduna on inimesed hakanud tänaval rohkem peksa saama, aga politseiuudistest need juhtumid millegipärast läbi ei käi. Kui nüüd üks ajakirjanik juhuslikult ise ühele sellisele peksmisele peale sattus, juhtus olema peksmise keskel, tuli välja kohutavas koguses juhtumeid, mis olid maha vaikitud.
On ilmselge, et sarnaselt päästjatega oleks tänavatele hädasti vaja vabatahtlikke korravalvureid. Vahet pole, kas nad on odinlased, rahvamalevlased või keegi muu. Kes teeksid ära selle töö, millega politsei hakkama ei saa. Nüüd aga selgub, et vabatahtlikud ei saa tänaval korda pidada, sest vabatahtlikkus igale poole ei sobi. Mida kardetakse? Kas seda, et tuleb välja tänavakuritegevuse tegelik tase? Või seda, et vabatahtlikud korravalvurid teeksid oma tööd paremini kui politsei? Või veel midagi muud?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar