neljapäev, 29. september 2016

Kaljulaid sõdis Kontrollikojas põllumajandustoetuste vastu

Väljavõte publicfinanceinternational.org veebist.

Eesti põllumehed on kimbatuses, miks toetusi kärbitakse või ei tule toetusi niipalju kui vaja. Aga nagu selgub, on Eestis nii palavalt armastatud Kersti Kaljulaid Euroopa Kontrollikojas sõdinud usinalt põllumajandustoetuste vastu, seistes vastu Euroopa Komisjoni kavale põllumajandustoetusi suurendada.

Kaljulaid ütleb Euroopa Liidu 2007-2013 eelarveperioodi Maaeluprogrammi kohta, et toetused pole loodetud tulemusi andnud ning soovitab 2014-2020 perioodil Euroopa Liidu toetusi vähendada. Selle asemel soovitatakse suurendada liikmesriikide endi toetusi, aga nagu Eesti näite varal on teada, pole riigid just eriti altid põllumehi toetama.

Vaat kus lugu! Ja siis küsitakse, miks põllumajandus välja sureb. Sellel poliitikal on oma tuline toetaja, nii-ütleda oma inimene Havannas. Tuleb välja, et Eesti põllumehed on madu rinnal soojendanud. Nüüd tahetakse põllumajanduse väljasuretajast teha lausa president!

Taustaks veel niipalju, et Euroopa Kontrollikoda, kus Kaljulaid on liige, tegeleb Euroopa Liidu eelarveraha kasutamise kontrollimisega, sealhulgas põllumajandustoetuste kontrollimisega.

12 kommentaari:

ann ütles ...

Minu meelest on Eesti põllumehed alati rõhutanud (kui küsitakse, et aga miks te maiad nendele toetusrahadele olete, miks peab teie toetusi aina tõstma?), et et toetuste võimalikult suureks ajamine pole mingi eesmärk omaette, vaid oluline on konkurents suurte põllumajandustoetusega kinnimakstud nn. vana Euroopaga. Et kui põllumajandustoetuste tase kogu Euroopas oleks madalam, siis oleks see eestlastel konkurentsi seisukohalt hoopis kasulikum - kuna Eestis on rasketes oludes ettevõtted efektiivsemaks kujunenud ja palgad madalamad kui nn. vanades riikides.

Nii et ma arvan,et seda mõtet madalmatest pm toetuste tasemest Euroopas (vähemalt mitte selle tõstmisest!) pole Kaljulaid võtnud oma peast, vaid puhtalt Eesti põllumeeste esindusorganisatsioonide jutust üle võetud. Ei midagi erilist, seega.

Anonüümne ütles ...

Vaat, kus kivi all vähk peidus...Meil ju eksisteerib veel mõni lehmafarm ja on ka üksikuid sigu veel elus ja teraviljakasvatajad on ka tänavu põlvini mutta vajunud.Ja siis meie uus presidendiproua otsustab, et pole vajagi toetusi.Loomulikult, eks vahendajatele loome rohelise tee, et saaks saasta siise vedada meile söögiks.Kauaks sellise lobi peal neid eestlasi ikka jägub???Arvasin eile, et leiti kena inimene, aga võta näpust, hoopis maaelu hävitaja ilmus välja...ja siis on ju pagulastel ruumitulla küll ja veel...

Anonüümne ütles ...

Inno ja Irja, kas te kahe peale kokku jõuaksite järeldusteni, et põllumajanduse kui tootmise kehv seis siin riigis ei johtu mitte sellest, et vähe tootmisele peale makstakse, vaid kõigest sellest, et põllumajandustootjal ei ole turgu? Ei ole ka mitte siseturgu, milline teiste Euroopa riikide odava toidukaubaga üle ujutatud. Ka need teised riigid saavad põllujandustoetusi. Kus siis viga on? Kas viga ei ole mitte Stenbocki majas, milline kohalikku turgu ei kaitse isegi põllumajandustoodete osas, nimetades ise kõiki tegematajätmisi kõlava sisutühja sõnaga "vabaturg"?

Anonüümne ütles ...

Kaljulaid sai Sorose preemia,ta ohtlikum Eestile kui Soros ise,reklaamib end kui "oma poissi" http://oef.org.ee/.../koosmeele-preemia-saab-kersti.../

Anonüümne ütles ...

https://et.wikipedia.org/wiki/Koosmeele_auhind

Anonüümne ütles ...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/avatud-eesti-fondi-koosmeele-preemia-saab-kersti-kaljulaid?id=68404135

Anonüümne ütles ...

See odav toit mis tuleb väljaspoolt ongi odav tänu sellele, et seal teda toetatkse rohkem.

Alo ütles ...

Oot. võtame nüüd kokku, mis algallikas kirjas oli:
Aastatel 2007-2013 oli EL-il maaelu arenguprogramm. Programmi sisu oli laenude andmine, tagatiste pakkumine ja riskikapitali fondid. Ehk siis rahalised instrumendid, mis toovad endaga kaasa kohustusi (ei ole toetused, pead tagasi maksma!).
Kui prgramm läbi sai siis Euroopa kontrollkoda kirjutas kokku raporti, et kui edukas programm oli.
Ei olnud edukas, sest programmi lõpuks olid antud rahalised instrumendid 370 millioniga miinuses . Samuti ei olnud edukad kuna raha andmise mõju ei mõõdetud mitte kuidagi. St. oli seatud eesmärk, et jagame kõigile raha siis saavutame mingid positiivsed efektid, aga pärast ei kontrolli kas saavutasime eesmärgid või mitte.
Ebaedu põhjuseks oli see, et programm oli suunatud suurel määral väikefarmidele, kes on harjunud väikesemahuliste otsetoetustega (ei kaasne kohustusi, ei pea tagasi maksma). Samuti on väikefarmidel väiksed projektid. Samuti polnud neid jagavad riigid selliste vahenditega harjunud. Seega ilmselt rahastati vähemalt osaliselt valesid projekte.
EL plaanis kahekordistada antud programmi vahemikus 2014-2020. Mille peale Kersti ütles, et põhimõtteliselt võiks see programm isegi töötada, AGA see on väga keeruline kuna farmerid ja riigid ei saa hakkama nii keeruliste skeemidega.
JA andis soovituse, et liikmesriike tuleb motiveerida looma toetusinstrumente ja uurima ka võimalike takistusi.

Mina küll ei näe, et ta oleks vastu sõdinud. Pigem lihtsalt ütles, et mehed mõte on hea, aga kurat teostusega ei saa hakkama.

Anonüümne ütles ...

Kas sa ise ka aru saad, mida kirjutanud oled...?

Jaak Vackermann ütles ...

Tervist! Ühes avalikus blogis on lugupeetud presidendikandidaati äsja otsitult süüdistatud, et Kersti Kaljulaid on olnud vastu EL-i agrotoetuste tõusule ja seega on justkui Eesti põllumeeste vastu ja vaenlane. Toompea TEDx-l küsisin Kaljulaidilt agrotoetuste kohta ja sain aru, et tema on juhtinud tähelepanu sellele, et otsetoetusi on vanades liikmesriikides makstud ka jalgpallistaadioneid ja raudtee piiranguvööndeid hooldades, kui Eestis need alad ei olegi põllumassiivide registris. Palun täpsustust! Lugupidamisega Jaak Vackermann Eesti Vabaerakonnast, kes kommenteerides avaldab oma isiklikke vaateid

Anonüümne ütles ...

Ole hea ja palun õpi inglise keel ära. Ja siis loe palun kogu artikkel läbi. Algusest lõpuni.

However, the auditors highlighted funds channelled to Bulgaria, France, Italy, Romania and Greece, which were ‘unsuccessful’ in bringing about the planned improvements. Raport(inglise keeles report) rääkis põhiliselt ainult nendest riikidest (Bulgaaria, Prantsusmaa, Itaalia, Rumeenia, Kreeka).

"The ECA called on the commission to increase incentives for member states to set up financial instruments for rural development and identify any barriers."

Need 2 rida aga tähendavad seda et raporti põhjal kutsuti euroopa komisjoni ERGUTAMA liikmesriike, et LIIKMESRIIGID seaksid üles finantsvahendid maakohtade arenguks ja teeks kindlaks võimalikud takistused.

Anonüümne ütles ...

Jah, on küll, kuid mitte ainult seetõttu. On ka seetõttu, et on olnud varem, on seetõttu tunduvalt efektiivsem, paremas kliimas jne.
Igasugune tootmine kui sellele peale maksetakse, on ebarentaabel. Kui ei makseta, siis saab vabalt toimida turg oma seaduspärasustega. Eesti põllumees oleks võimeline ilma turgu moonutavate regulatsioonideta terves Euroopa Liidus kauplema oma toodanguga nii kaugel kui palju võimaldab toodangu vedude maksumus. Samuti oleks võimeline sedasama tegema iga põllumees terves selles EL-is. Nõnda on igasugused toetused põllumajandusele viimseni kõik saatanast ja peaks olema kadunud igalt poolt, mitte üksnes Eestist. Kui põllumees tõesti tuge vajab, siis peaks toetama riik, ja ainult sellega, millist toetust vaja.
Kui aga riik ei tee põllumehe jaoks absoluutselt mitte midagi peale ümmarguste sõnade ja hunnikutes regulatsioonide sovjeedi juhmusega ja saksa täpsusega, kõiki komakohti järgides, siis turg, mis paratamatult toimib oma seaduste järele, lisab tagajärjena veelgi suuremat ebavõrdsust põllumeeste vahel, lisaks nendele klimaatilistele tingimustele ning ka väljaarendatud kõrgetele tehnoloogilistele lahendustele Euroopa vanade riikide põllumajanduses.