teisipäev, 20. september 2016

Mis on saanud Eesti homodest?

Vahepeal oli suur sõda Eestis homo-teemal, kus inimesed üksteise kõride kallal järasid, et iga hinna eest homoseadus läbi suruda. See tähendas, et homodele anda iga hinna eest võimalus abielluda. Kulutati sadu tuhandeid eurosid maksumaksja raha ja miljoneid töötunde, et mitme aasta vältel inimeste ajusid pesta.

Homod saidki kaks aastat tagasi õiguse abielluda. Aga midagi muud mitte. Ainult abiellumise õigus. Pärast seda on mõned paarid seda õigust ka kasutanud (ülejäänud huvilised olid juba aastaid varem välismaal abiellunud).

Vahepeal on olnud kuulda, et Lisette Kampus, see Eesti LGBT kogukonna (homode) eestvõitleja on oma sõja-vastaste vaadete tõttu läinud tülli president Toomas Hendrik Ilvesega (kes oli kutsunud Kampuse paar aastat tagasi koguni oma aastapäeva vastuvõtule) ja propageerib nüüd kanepi legaliseerimist.

Aga päriselt, mis on saanud Eesti homodest? Kas see teema on nüüd maas? Kas nad ei tahagi pärimise ja lapsendamise õigust või mis? Mis oli üldse selle kampaania point?

2 kommentaari:

Reet ütles ...

Eestis on samasooliste abielu seadustatud? Ja juba kaks aastat? Oli valus kukkumine?

Margus Kiis ütles ...

Ära väsisid. Enamikul pole seda lapsendamist vaja, lõviosa on lesbid, kel lapsed käes jne, elavad vabalt. Meeshomosid, kes tahaks lapsendada, on paar tükki, sest meeshomod reeglina ei taha isegi omavahel koos elada, eelistavad vaba üksindust, isegi kui püsipartner olemas. Lapsi kasvatada ei taha nad ammugi, näevad teiste pealt, kui tüütu see on.