laupäev, 24. detsember 2016

Kogu tõde Berliini tapja kohta

Väljavõte Daily Maili veebist.

Briti väljaanne Daily Mail on kokku pannud Berliini killeri Anis Amri kogu loo Euroopas alates Tuneesiast kuni Milaanoni.

Kõigepealt pages ta 2011. aastal põgenike paadiga Tuneesiast, et pääseda 5-aastasest vanglakaristusest, mis talle mõisteti tagaselja veoauto varastamise eest. Ta saabus Itaaliasse Lampedusa saarele, kus ta etendas laps-immigranti, kes põgenes Araabia kevade eest, kuigi ta oli juba tollal 18-aastane.

2011. aasta mõisteti ta Sitsiilia saarel 4 aastaks vanglasse seoses kohaliku koolimaja mahapõletamisega. Itaalia üritas teda kaks korda välja saata, aga edutult, kuna Tuneesia keeldus teda tagasi võtmast.

2015. aasta juunis pärast Itaalias vanglakaristuse kandmist saabus ta üle Alpide Saksamaale Freiburgi linna, Šveitsi ja Prantsusmaa piiri lähedal.

2015. aasta juulis taotles ta Kleve linnas varjupaika viie erineva aliase all. Ta elas Dortmundis, kus temast sai islami vaimuliku Abu Walaa järgija.

2016. aasta veebruaris liikus edasi Berliini. Arreteeriti kolm korda enne praegust rünnakut, sealhulgas narkootikumidega seotud noavõitluse ja valedokumentide omamise eest. Iga kord lasti ta uuesti vabadusse.

Pärast Berliini rünnakut 19. detsembril põgenes Prantsumaale Chambery linna seni tuvastamata teed mööda.

22. detsembril sõitis kiirrongiga Chambery'st Itaaliasse Torinosse. Rongipilet leiti tema juurest pärast tema tapmist. Torinost edasi sõitis kohaliku rongiga Milaanosse, kuhu jõudis eile varahommikul kell 1. Milaanost sõitis taas kohaliku rongiga äärelinna Sesto San Giovanni jaama, kus kohalikud politseinikud ta tabasid ja tapsid kell 3 varahommikul. Tal polnud kaasas isikutunnistust ega telefoni, tal oli ainult taskunuga ja laetud .22-kaliibriline püstol. Püstol oli sama, millega tapeti Poola autojuht Lukasz Urban. Dokumentide kontrolli käigus võttis Amri seljakotist püstoli ja tulistas ühte politseinikest, tabades teda õlga. Pärast seda lasi teine politseinik ta maha.

1 kommentaar:

Kiisukeauh ütles ...

Ma ei mõista miks seda selli juba varem ühiskonnast ära ei isoleeritud? Või mis mõttes kodumaa ei tahtnud teda tagasi? Ja teised riigid siis peavad sellist sitapead tahtma või?