On veel üks asi, mis Eesti või õigemini Võru juures hea on - Katariina kohvik! Terve Portugalis elatud aja jooksul ei leidnud ma sealt sama mõnusat kohvikut või õigemini pastelaria't, kuigi Lissaboni kohvikud on vaieldamatult head ja sealseid pasteis de nata'sid võibki sööma jääda. Helsingi peal olen samuti päris palju ringi kolanud ja jälle - kohvikud on head, gluteenivaba värki on yllinkyllin, aga ei midagi erilist.
Katariinas on see miski olemas ja Võrus elamise üks suuremaid mõnusid on mööda Katariina alleed kohvikusse jalutada ja sealt endale mõni maiuspala kaasa osta. Meie lemmikud on soolase poole pealt tatrajahust quiche ja kõrvitsasupp (seemnetega!) ning magusa poole pealt moonisaiad ja korbid. Juulike jumaldab moonisaiu ja Inno ei ütle kunagi ära korpidest.
Nüüd pakutakse Katariinas aga ka vastlakukleid. Selliseid suuri, rohke vahukoorega. Ostsin eile mõned kaasa ja võtan nüüd ühe hommikusöögiks, kohvi kõrvale. Jaa, tean - lubasin gluteeniga piiri pidada. Aga ainult piiri pidada, mitte täielikult loobuda :).
Nii et hakkan maiustama. Mõnusat hommikut teilegi!
Ahjaa, jäin mõtlema, et põhjus, miks Katariina mulle nii väga meeldib, võib peituda selles, et ta meenutab mulle minu isa juttude eestiaegseid kohvikuid. Pildil ongi tass, millest mu isa kohvi juua armastas. Nüüd joon sellest kohvi mina.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar