neljapäev, 2. veebruar 2017

Dr Inno soovitab: Vajuta elus pidurit, laste nimel!

 Väljavõte eestinen.fi veebist.

Miks on see nii, et üha enamatel lastel on vaimsed probleemid, nii et juba koolilapsed võtavad rahusteid. Uurisime asja inimhingede insenerilt ja kõigi haiguste spetsialistilt Dr. Innolt.

Tõepoolest, lastega on ka minu praktikas olnud üha rohkem muret. Nad on nagu väiksed täiskasvanud, muudkui paluvad, et Inno-Inno, kirjuta tablette välja. Tahan seda pilli ja tahan teist. Mul on hale seda vaadata, mis toimub. Kolleegid katkuvad juukseid ja ei oska midagi teha. Sellist asja pole varem nähtud. Kui mina noor olin, jooksid ja mängisid lapsed väljas, nautisid oma lapsepõlve. Tänastel lastel enam lapsepõlve pole. Neid treenitakse juba maast madalast olema ülitublid. Vanemad ise on samuti nagu oravad rattas, neil on ülikõrge saavutusvajadus ja nõnda tormatakse pea seljas läbi kogu elu, kedagi enda kõrval märkamata. Isegi lapsi ei märgata, neid hea sõnaga tunnustada ja kallistada.

Mina soovitan nii nagu kolleegid Soomes - tõmmata järsult pidurit. Pühendada aega ja tähelepanu oma lastele, sest lapsepõlv on üürike, aga lapsepõlve käigus saadud traumad jäävad kogu eluks. Mulle meeldib see mõte, et lastelt tuleks õppida - nemad teavad hästi, kuidas elu kergemalt võtta, puhata ja mängida. Vanemad ei saa olla nagu nõiamoorid, kes lapsi muudkui tööle sunnivad ning neist noori vanainimesi, saavutus-sõltlasi treivad. Patust pole päris puhtad lasteaia töötajad, kes vanemate nõudmistele järgi andes samuti vapraid tinasõdureid treenivad. Lastele peab andma võimaluse olla laps. Vajadusel võiks vanemad end ise töölt lahti võtta, et lastega koos mängida ja aega veeta. Laps vajab enda kõrvale seltsilist, kellega oma rõõme ja muresid jagada, kellelt elu õppida, kellega mürada ja mängida. Seda pole palju soovida laste heaks.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Üldistame pisut: ameerikalik edukultus tuleb asendada normaalsema/tasakaalustatuma ühiskonnamudeliga.
Edukultus kui niisugune pole iseenesest ju halb, aga edu saab mõtestada ka mitterahaliselt.

ann ütles ...

Jah, depressiooni võib tekitada ülepinge (liigne piitsutamiene edukusele)või sobimatu lähisuhe.

Olen kuulnud veel ühte teite seletust selle kohta, miks kaasaja inimestele on palju vaimseid ärevust ja depressiooni: nimelt, vanasti levisid uudised suht aeglaselt ja inimese infoväli oli piiratum. Vanasti sai inimene elu jooksul x halba uudist. Kaasajal aga uudised liiguvad kiiresti, inimese infoväli suur - isegi kolkakülla, kus justki peaks olema rahulik, toob meedia nö. maailma kätte. See on ühelt poolt hea, kuna siis me ei ela "kotis". Teisalt aga - igast negatiivsest uudisest, mida tänapäeval koguneb kordades kiiremini kui sel ajal, kui inimesed elasid üsna "kotis", jääb ajju negatiivne emotsionaalne jälg. Kui neid jälgi koguneb palju, siis mõni peab vastu, aga mõnel ei pruugi aju vastu pidada ning tekib äng, ärevus, depressioon.

Vanasti olid ärevad peamiselt vanad eidekesed - mäletate ju neid memmekesi, kes iga asja peale sattusid ärevusse ja kukkusid käte värinal halisema: "Oi jummel, oli heldeke!!!" - ehk siis ärevus ja ülimurelikkus oli sageli väga vanade, palju elu näinud (ja ka palju negatiivseid uudiseid saanud) inimeste seisund. Kui keegi noor inimene oli liiga närvitseja-muretseja, siis isegi visati sellist nalja: "Noh, noor inimene ja närvid läbi! Noorel peaks ju närvid veel korras olema?"

Tänapäeval aga koguneb negatiivese uudiste emotsionaalseid jälgi ajju juba noorel rohkem kui vanasti vanal memmekesel terve elu jooksul... Inimese nö. "baasseisund" võib muutuda nii ärevaks, et see juba halvab.

Seetõttu praktiseerivad mõned sellist asja nagu "meediapaast" ehk siis püüavad teadlikult rohkem elada nö. päriselus kui peadpidi meedias.

Triin ütles ...

Nõus Anniga!
Hästi ära seletatud, mida ma ise ka mõtlen.

margus kiis ütles ...

Trumpistide deviis peaks just olema: raba tööd, lapsi las kasvatavad palgatud spetsialistid!