laupäev, 18. veebruar 2017

Eesti rahva hävingu on toonud kaasa Euroopa Liit!

Loodetud õitsengu asemel on Euroopa Liit ja sellega kaasa tulnud euroraha toonud eesti rahvale hävingu.

Ma pean etteruttavalt märkima, et olen olnud algusest peale euroskeptik, ja seda mitte põhjusel, et ma olen Putini toetaja nagu sellisel puhul eeldatakse, vaid põhjusel, et Euroopa Liit on maailmas kõige aeglasema kasvuga, ehk kõige tagurlikum ja kõige bürokraatlikum majandusühendus. Eestis oli see hästi tunda nn euronormide tulekuga, kus näiteks igamees ei või omal kodus enam isegi toru vahetada või kui kõver võib olla poes müüdav banaan. Ja Eesti majanduskasv on ELis kukkunud nulli.

Ma ei hääletanud ELiga liitumise poolt referendumil, aga ma ei hakanud ka oma jonni agressiivselt peale ajama, kuna mulle tehti selgeks, et Euroopa Liit toob eesti rahvale kaasa õitsengu. Nagu kõik näevad ja teavad, on see liit eesti rahvale toonud kaasa suurema hävingu kui olid teine ilmasõda ja küüditamised kokku. Asi on täiesti perses eesti rahvaga, kui ausalt ja otsekoheselt väljenduda. Sellest saavad aru isegi Andrei Hvostov ja Yana Toom. Enam hullemaks minna ei saa. Praegusel kursil jätkates sureb eesti rahvas välja kusagil 150 aastaga. Ainus perspektiiv on hakata rahvast sisse vedama sealt, kus lapsi sünnib - islami maadest nagu Afganistan, Iraak ja Süüria.

Aga ma ei tahtnud tegelikult sellest üldse kirjutada. Ma hakkasin täna mõtlema, miks pagana pärast on peredel majanduslik olukord Eestis üha raskem, kuigi sissetulekud on justkui väga head. Ja seletus on lihtne: toit on kallis ja läheb kogu aeg kallimaks. Ning kuivõrd lapsed kui kasvav organism tahab palju toitu, eriti veel Eesti laiuskraadil, siis ongi peredel raske. No ja lisaks muidugi transport, mis on kallis ja mille tõttu on peredel raske, kuna pereliikmed tahavad palju liikuda - teate ise, lastega on seotud lasteaiad, koolid, ringid, laagrid jms.

Eestis armastatakse uhkustada, et iseseisvuse ajal on palgad kerkinud mitukümmend korda ja et see näitab, kui hästi on Eestil läinud. See on tõsi. Aga vaatame ka asja teist külge. Mulle meenub, et kui tuli Eesti kroon, siis maksis päts leiba 0,5 Eesti krooni ehk 50 senti. See on 3,2 eurosenti. Nüüd maksab samasugune päts leiba kusagil 1 euro. Ehk siis on leib kallinenud tervelt 31 korda. Ja mitte ainult leib, kõik toit on kallinenud laias laastus samapalju.

Nii, kas kõik said aru - toit on kallinenud 31 korda. 31 KORDA. Nüüd arutleme edasi. Eriti kallis on Eestis kohalik toit, mis aga tegelikkuses peaks olema just kõige odavam, kuna transpordi peale raha ei kulu. Miks siis on toit, eriti aga kohalik toit nii kallis? Haa! Ja nüüd jõuame tõele lähemale. Juba on soojem, nagu öeldakse. Nimelt, kui olin Portugalis, siis imestasin, miks seal on kohalik toit poole odavam kui Eestis. Palgad on seal samasugused, muud kulud ka. Päikest on küll rohkem, aga sellevõrra on kuivem, nii et kulud toidu saamiseks peaks olema samad. Ma nuputasin, nuputasin, aga esimese hooga välja ei nuputanud. Aga täna mõtlesin Euroopa Liidu peale ja välja mõtlesin! Nimelt on ju Portugalis ja mujal nö vanas Euroopas põllumajandustoetused kuni 10 korda suuremad kui Eestis. Õigesti lugesite: kuni 10 korda suuremad. Vaadake ise seda tabelit, kui ei usu (Statistikaameti blogist):


Tabelist on näha, et võrreldes Eestiga on mujal toetused kordades suuremad. Näiteks Soomes pea 1000 eurot hektari pealt, Eestis alla 200. Vahe on pea viiekordne. Ja see toetuste raha tuleb kõik Euroopa Liidu eelarvest, ühisest katlast. Rikkamad ja suuremad Euroopa liikmesriigid nagu Saksamaa maksavad seeläbi osaliselt vaesemate toidu kinni. Pole vaja olla siin Ene Ergma, et mõista, miks on toit Soomes enam-vähem sama hinnaga kui Eestis, kuigi palgatase on 4 korda kõrgem ja paljud teenused kallimad - sest Soomes on põllumajandustoetused Eesti omadest kordades suuremad. See on põhjus, miks Eestis müüdav Soome kurk on Eesti omast odavam. Poola õunad ja kartulid on Eestis kohalikest odavamad, isegi tuhande kilomeetri kauguselt kohale vedades - sest isegi Poolas on põllumajandustoetused suuremad kui Eestis. Isegi Poolas. Nimelt, see oli mälu järgi Mart Laari valitsus, mis tahtis kiirkorras liituda Euroopa Liiduga ja oli nõus kõigega, ka väiksemate toetustega, peaasi, et kiiresti liitu saaks. Vahemärkus: kes oli tol ajal peaminister Mart Laari majandusnõunik? Õige, praegune president Kersti Kaljulaid.

Teised Balti riigi nagu Läti ja Leedu jooksid Eestil sabas. Aga näiteks Poola võitles, võitles ja välja võitles omale paremad tingimused. Samamoodi Tšehhi ja Ungari. Seetõttu on Poolas täna toit märksa odavam kui Eestis. Saatuse irooniana ei võetud Eestit enne Poolat Euroopa Liitu. Mis tähendas, et Eesti, või õigemini eesti rahvas sai suure tünga, sest põllumajandustoetused on mitu korda väiksemad ja toit seeläbi mitu korda kallim.

Mis kokkuvõttes tähendab, et Eestis on toit mitu korda kallim kui eeldaks palgatase, mis omakorda tähendab, et pered ei jaksa oma lapsi toita - sellest tulevad need jutud nälgivatest ja puulehti närivatest lastest. Euroopa Liidus laiemalt on perede ja laste nälgimine täiesti võõras teema, see puudutab põhiliselt alkohoolikuid ja narkomaane või neid, kes elavad vabatahtlikult tänaval ja tööl ei käi. Aga Eestis, Lätis ja Leedus nälgitakse, nälgivad isegi need, kes tööl käivad, sest toit on ebamõistlikult kallis. Lapsed tahavad aga põhiliselt süüa ning kuivõrd elanikkonnast ainult 4% tegeleb põllumajandusega, siis paneb ebamõistlikult kallis toit väga suure surve peredele ning sündivusele.

Nii et kui loo alguse ja pealkirja juurde tagasi tulla, siis eesti rahva hävingu on küll kaasa toonud Euroopa Liit, aga selles pole Euroopa Liit süüdi, vaid eesti rahvas ise või selle rahva poolt valitud juhid, kes olid nõus täiesti ebamõistlikel tingimustel selle liiduga liituma. Sisuliselt loobuti odavamast toidust, mis on kaasa toonud rahva nälgimise ja väljasuremise. Mart Laari kohta öeldakse, et ta hävitas Eesti põllumajanduse, aga nüüd tuleb justkui välja, et mitte ainult ... Aga ma ei hakka parastama, eks need ole süümepiinad oma maa ja rahva ees, mis teda maise elu lõpuni närivad ja levinud uskumuste järgi ka pärast seda.

Vaielge palun vastu!

24 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Häda on selles, et Eestis on armutult madalad sotsiaaltoetused. Tavaline lapsetoetus peaks olema 1500 eurot, puudega lapse kasvatamise eest peaks vanematele makstama vähemalt 5000 eurot ja minimaalne pension peaks olema 3500 eurot.

margus kiis ütles ...

Hmm, kas Te oma hindasid natuke valesti ei mäleta?
1993 alustasin iseseisvat elu ja mäletan täpselt ja elu lõpuni, Uku leib maksis 3.20 ja Madise leib maksis 3.60, eestikroonides. See on siis 20 -- 25 eurosenti. Praegu maksab sama suur leib (0,6 kg) umbes 60 -- 70 senti. 24 aastaga on siis leiva hind tõusnud umbes 3 korda.
Aga 1993 sain palgaks 300 krooni elik 20 euri... Praegu on miinimumpalk on ca 15 korda suurem.

Inno ütles ...

See 3.20 tuli hiljem. Rahavahetuse päeval 20. juunil 1992 oli leiva hind 5 rubla, pärast 50 senti. Ma mäletan seda üsna selgesti. Pärast krooni tulekut hakkasid hinnad kiiresti tõusma, juba mõne kuu pärast maksis leib 1 kroon.

Triin ütles ...

Inimestel peab olema hea töökoht ja elamisväärne töötasu, siis pole toetusi vajagi. Ok, olen nõus vajaduspõhiste toetustega ka. Või siis, et lasteaed nt tasuta. Raha ei pea kätte andma.

Arvo Sagur ütles ...

Saja krooni eest sai viis viina ja sakustkat veel pealegi.

Maret ütles ...

Noh, ega ma niisama ajaviiteks ka eurobussi mädamunadega poleks pommitama hakanud.
See oli teada, mis tulemas on.

Anonüümne ütles ...

Ja täpselt sama hästi oli teada, et ahne ja pisut rumalavõitu rahvas läheb eurotoetuste liimile nagu naksti.
Nad ei üllatanud siin mitte millegagi.

Anonüümne ütles ...

Minu eurovastasust mõjutas ülikoolis õppejõud Uno Silberg. Kõik millest ta ca 15 aastast tagasi rääkis on tõeks osutunud ja see on veel hullem kui tema selle pildi tookord maalis.
Hääletasin ka EL vastu aga mis sellest kasu. Liitu veeti meid ikka ja välja ei soovi meie ladvik sellest enam saada. Lootus on et laguneb lõpuks ise laiali.

Anonüümne ütles ...

Naljakas on vaadata , et see, mida Hitler täägi najal tehtud ei saanud, sündis juutide juhtimisel suisa vabatahtlikult. Uurige, miida tahtsid teha sakslased nood 12 aastat, mil füürer neid juhtis !

Inno ütles ...

Mulle ka Silberg meeldis, aga tema oli üks vähestest koos Ivar Raigiga, kes ELiga seotud ohtude eest hoiatas. Ma isegi käisin ühe korra koos Silbergiga televisioonis rääkimas. Minu seisukoht oli, et Eesti liitus liiga vara ELiga ja tegelikult oli mul õigus. Eesti polnud ELi jaoks veel valmis, NATO-st oleks Eesti jaoks täiesti piisanud.

EL laguneb ise laiali jah, aga see ei juhtu niisama lihtsalt linnulaulu saatel, mistõttu ma kardan, et eesti rahvas saab sealt veel korraliku paugu. Saab veel näguripäevi näha. See koloss läheb lõhki hirmsa pauguga.

ann ütles ...

Jah, üks asi on tõesti põllumajandudtoetused. Soome maksab neid heldemalt kui näiteks Eesti.

Kuid teine asi (miks Soomes näiteks ikkagi toit väga odav ei ole) - ikkagi geograafiline asukoht. Odava toidu tootmise maad on ja jäävad igavesti olema Eestist lõunapoole. Poolal on puht geograafilisest asukohast tulenevad eelised. Rahva nimetuski - "poolakas" - tuleb sõnast "põllumees".

Anonüümne ütles ...

Laar oli humanistist ajaloolane, kes pandi otsustama majanduasjade üle. Nagu artikliski mainitud, ei olnud ka tema nõunikud suuremad asjad.
Mart Laar oli ka see, kes loobus Eesti pangandusest ja vabastas nõukogukoha nimel välispankade kasumid maksudest. Seetõttu on riigist haihtunud kümned miljardid meie raha ja nüüd ongi vaesus käes.

Inno ütles ...

Ann, aga siis on ju asi veel absurdsem, et seal lõuna pool, kus odavam toota on toetused põllumajandusele mitu korda suuremad kui Eestis. See on ju absurd kuubis!

Tiiu ütles ...

Laarei ole mingi humanist, tüüpilise Viru ärika mentaliteediga Valge laeva ootaja parasiit nagu poliitikasse ronijad enamasti ongi,kes vaatas, kust kiiremini ja rohkem saaks. Mati Väärtnõu kiidab NATO t, aga NATO on igal pool, kuhu roninud, vaid vähemuse ja mitte selle maa huvisid kaitsev. Eestis ilmselt turvatakse fosforiidikaevandusi.

Tarmo ütles ...

Panen toetava kommentaari selle 31korduse kohta.
Pingviini jäätis maksis Raekoja platsis 0,5 krooni esimesel kroonisuvel.

Anonüümne ütles ...

Ja mina mäletan, et kõige odavam jäätis maksis '89 aastal 16 kopikat. Praegu 35 senti. Hinnatõus 35000 kordne! Kohutav kuhu me jõudnud oleme.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Minu teada Eestis on vaid
Andro Roos kes hoolib ja pakub lahendusi. Yhinegem yhistulise liikumisega ja loogem Eesti rikkaks. Moodustagem yhistuid kasetohtlaste-krattide ostmiseks ja ekspluateerimiseks a la selliste : www.farmbot.io

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

P.s. Kas minu facebooki "Maale elama public group" grupis kokku kogutud informatsioon on liiga kauge reaalsest elust ? Siin Iirimaal on palju Eesti noori kes on Eestis maaomanikud-kinnisvara omanikud, nad on Landlordid !! kuid elavad Iirimaal ja teenivad leiba orja moodi. Yhel neist on koguni sada hektarit !!! Ma olen neilt kysinud milles siis asi,et miks nad elavad Iirimaal,vastused on ebalevad. Nad v2idavad,et Eestis pole midagi teha ja ei lasta teha,onupoja poliitikaga suretatakse konkurentsi. Jne.
Minu arvates ka info sulus elav rahvas on aidanud kaasa majanduse langusele.
Mingi haige seltskond on alati j6hkralt ja kyyniliselt tampinud suid kinni. Ma oma kommenteerimise "karj22ri" alustasin Tegelikkuse Keskuse kommentaariumist,siis postinehe ja delfi,ning teie blogis.
Juba algusest saati on mind j6hkralt 2hvardatud ja hirmutatud nii,et v6tab kohe hirmu naha vahele. No,kui 2hvardatakse tappa siis...
Selleks,et kommenteerida kogusin julgust pudelist...veini kulistasin alla ja tuld !
Facebooki igas grupis valvavad inimeste arvamusi ja triigivad ajukurdusid hingekarjased-liidrid"hundid kes karjatavad lambaid"-arvamuse liidrid.
Kui kellegil on oma arvamus siis ta valatakse poriga yle ja tehakse maatasa.
N2iteks,ma tegin postituse Eestlased Austraalias seinale kus ma kutsusin rahvast kinni pidama grammatika reeglitest,mind valati poriga yle kellegi poolt kes on nuhkinud minu virtuaalelu. Muideks,nad on ka minu emaili kontosse h2kkinud.
Eestlased Inglismaal grupi seinale jagati kollase postimehe okseloik kus on juttu EL kodanike deporteerimisest. Euroopa Komisjoni kinnitusel on tegemist diskrimineerimisega.
Hundid kaitsesid artiklit,valasid mind poriga yle ja blokeerisid...

Isegi nalja ei lubata teha.
Kanade grupis tegin nalja,kedagi ei riivanud,sain mitmeid laikke ja positiivseid kommentaare.
Mind blokeeriti...
Jne.

Ville Vallaste ütles ...

Kui midagi kirjutada ja väita midagi selle kohta, kui palju midagi on tõusnud, siis peaks ikka olema väga täpne. Ja ei tohiks võrrelda ühte konkreetset kaupa, vaid võrdluses peaks ikkagi olema kümneid kaupu. Ma võin siin tuua vastukaaluks väite, et 1992.aasta juunis, kohe pärast rahareformi maksis banaanide kg 10 krooni ja praegu maksab u 1 euro, ehk tõus ainult 1,5 korda. Miinimumpalk on 470 eurot kuus (kätte saab 400). Jääb väga segaseks, millist alternatiivi artikli autor meile pakub. Kui me poleks liitunud ELga, siis tõenäoliselt poleks neidki põllumajandustoetusi, mis praegu on. Ja iibe kohta nii palju, et Saksamaal on loomulik iive veel madalamal kui Eestis.

Anonüümne ütles ...

Ütleks, et mitte ainult põllumehi ei ohverdatud EL kiirustades, vaid tänaseni on ka sotsiaal harta ainult osaliselt ratifitseeritud. Selle täismahus täitmine oli üks põhilisematest tingimustest EL ga liitumiseks. Miskipärast liitumisel taganes EL sellest tingimusest ja andis meie valitsusele vabad käed. Kas need vabad käed anti samuti põllumeestele toetuste arvelt? EL vähem toetust põllumajandusele ja saate sotshartaga seoses vabad käed.

margus kiis ütles ...

1993 maksis banaani kilo 15 krooni, praegu maksab banaani kilo umbes 1 euro. Ehk siis , mis ta on 15,7 krooni.
1992 juuniga pole mitte mingit mõtet võrrelda, olukord oli hoopis teine kui praegu. 1993 oli juba ühiskond stabiliseerunud, see on palju parem võrdlusalus.

ann ütles ...

Ega Mart Laar ei öelnud midagi valesti, kui ta ütles, et Eestisse on odavam kogu toit mujalt sisse vedada. Selle osa poole õppetükist oli ta hästi ära õppinud.

Tööjõuvajaduse vähenemine põllumajanduses oli ka paratamatu (meisterlüpsja Leida Peips viimasel ML-s on ka nõus, et see töö, mis tema alguses tegi, tappis selja ära ning laudandus pidigi edasi suurema mehhaniseerituse poole arenema).

Mis oli aga see teien pool, mis Laaril tähelepanuta jäi, oli see, et miks põllumajanduseks ebasoodsad riigid (nagu Soome) ikkagi oma põllumajandust säilitavad. Miks Soome oma põllumaid ära ei metsasta? Asi on julgeolekus. Selleks peab olema põllumaad. Või vähemalt sellist maad, mida kohe kiiresti põlluks teha (eelkõige on see rohumaa - siit niitmine/karjatamine, et rohumaa ei võsastuks).

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Inflatsiooni vastu aitab elekter ilma tasuta sest inflatsiooni tekitatakse sisend hindade kergitamise abil.

Anonüümne ütles ...

Samas tõusid ka palgad,aastal 2000 sain 25000eeki kätte,praegu on sama ameti töötasu 400 väsind jewrikut kätte ja sedagi pole lihtne leida.Nüüd töötan soomes ja saan 3000 kätte,sealt maksan eesti maksud 400 ja soome maksud 600,paar tuhat jääb hobidele ja elamiseks.