laupäev, 1. aprill 2017

Kui palju ameeriklasi on valmis Eesti pärast surema?

Kuveit (vasakul) ja Eesti. Allikas: Google Maps

Uhhh, oleme nüüd tagasi Portugalis ja siit võib turvaliselt taas Eesti julgeoleku peale mõelda. ;)

Nõnda. Eesti puhul räägitakse tavaliselt sellest, kui suur on eestlaste võitlusvõime, motivatsioon sõdida ja oma kodumaad kaitsta. Et Eesti sõjaväelased on nõus kõik Eesti eest oma elu andma, kõik need 25 000+ meest ja naist, kes moodustavad Eesti kaitseväe. See number võib olla suurem, aga võib olla ka tunduvalt väiksem, sest paljud on võimaliku konflikti hetkel tõenäoliselt välismaal. Ühesõnaga, et Eesti kaitseväe motivatsioon on maru oluline. Õige, on küll. Aga nüüd ma pean teid kurvastama: tõde on see, et tegelikult ei sõltu nende motivatsioonist midagi. Või, ok, sõltub, aga seda on vaja ainult mõneks tunniks või siis maksimaalselt mõneks päevaks, kuni vaenlane on Eesti pisikese sõjaväekese koos tibatillukese liitlaste grupeeringuga maa pealt pühkinud ning selle riismed on metsa pagenud.

Nii. NATO kaitseplaanid näevadki ette sellise arengu, nagu kirjeldab endine kõrge NATO kindral Sir Richard Shirreff oma värskelt ilmunud raamatus: „2017: sõda Venemaaga”. Lugesin selle läbi - soovitan kõigile, väga hariv lugemine. Selles on kirjeldatud, kuidas tänavuse aasta suvel algab Balti riikide sõda Venemaaga ja mis edasi saab. Et algul murtakse Balti riikide vastupanu mõne tunniga ja siis saabuvad umbes kuu aja pärast appi USA ja liitlaste väed ning vabastavad Balti riigid okupatsioonist. Raamatus pole välja toodud, palju Balti riikides elanikke selleks ajaks alles on. Räägitakse territooriumi puhastamisest venelastest.

Et siis nii nagu väidab Shirreff ja nagu väidan mina: tegelikkuses sõltub kõik NATO, või õigemini siis USA sõjaväelaste motivatsioonist ja tahtmisest pisikese Eesti eest surra. Nagu öeldud, suurem osa Eesti enda sõjaväelastest on selleks hetkeks juba kangelaslikult kodumaa eest hukkunud ja puhkavad kusagil metsa all anonüümses hauas.

Nüüd kui vaadata USA viimase aja sõjakäike ja kui jätta kõrvale läbikukkumised Afganistanis ja Iraagis, siis meenub ainult Kuveit ehk Lahesõda 1990. aastal. Kus Kuveit ja tema liitlane USA said jagu Iraagist. Ja kus USA pani välja ligi 700 000 meest.

Olgu öeldud, et Kuveidis läks USA-l väga hästi. Hukkunuid peaaegu et ei olnud, Iraagi poolelt langes ligi 30 000 meest. Iraagi vastupanu löödi pihuks ja põrmuks. 

Kuveidil ja Eestil on palju sarnasusi: väike territoorium, pikk piiriosa suure ja sõjaliselt tugeva ning poliitiliselt vaenuliku naabriga, mere naabrus, USA-sõbralikkus, strateegiliselt tähtsad maavarad. USA-le Kuveidi sõda hästi sobis, sest Kuveit on sisuliselt üks 3,5 miljoni elanikuga linn keset kõrbe. Sõda käis Kuveidi kontrolli all olevate Pärsia lahe naftaväljade pärast.

Ent Kuveidil ja Eestil on ka palju erinevusi. Esiteks maastik. Kuveit on kõrbelinn, Eesti aga valdavalt metsaga kaetud ja soine. Kuveidis oli lihtne saata kiiresti peale USA sajad tuhanded sõjaväelased ja rasketehnika, Eesti puhul läheb pigem pikaajaliseks guerilla-sõjaks nagu Kuubal või Vietnamis. Taustaks: Vietnami sõjas hukkus kokku 1,3 miljonit inimest, sealhulgas 60 000 USA sõjaväelast.

Eesti puhul eeldatakse, et tuumakonflikti ei tule ja USA paneb samuti ligi kuu aja jooksul välja ligi 700 000 meest, koos liitlastega kuni miljon meest, et Balti riigid vaenlasest vabastada. Venemaa poolt arvatakse olevat Lääne ringkonnas kusagil 300 000 meest, nii et liitlastel oleks siis kolmekordne ülekaal, mis arvestatakse olevat sõja võitmiseks piisav. Iraagi sõjaväe suurus Lahesõjas oli samuti ligi 300 000 meest.

Samas tuleks arvestada sellega, et Venemaal on kokku võimalik välja panna 2 miljonit meest ning kui Aasias, see on Hiinas ja Jaapanis suuremat ohtu pole, siis saab Venemaa need võitlejad saata kõik oma läänepiirile. Vastane peaks võitmiseks välja panema 3 korda rohkem ehk 6 miljonit meest. Igal juhul kui läheb sõjaks, siis selliseks, mida võib võrrelda esimese ilmasõjaga. Kus Eestist rullib üle kokku ligi 8 miljonit meest. Esimeses ilmasõjas hukkus 40 miljonit inimest. Eesti puhul on hukkunuid ilmselt vähem, sest asustus on hõre. Võib aga arvata, et Eestist, sellisena nagu teda praegu teatakse ei jää suurt midagi alles. Isegi kui Venemaad suudetakse võita, saab ameeriklasi surma sadu tuhandeid, niisamuti muid NATO liitlasi. Hukkunute koguarvu võib arvestada miljonites. Pole ime, et Soome ja Rootsi on väga hirmul ning on nõus Venemaaga tegema kahepoolseid leppeid, et mitte mingil juhul hakklihamasinasse sattuda.

Eesti puhul muudab olukorra keerulisemaks asjaolu, et Kuveidi vastast Iraaki ei saa päris Venemaaga võrrelda. Üks oli kohaliku tähtsusega jõud, teine aga maailma suuruselt teine sõjaline jõud USA järel. Sõja korral Balti riikides lähevad vastamisi kaks maailma kõige võimsamat sõjalist jõudu. Viimati juhtus see teises ilmasõjas, kus kohati oli asi väga verine.

Eesti jaoks muutab olukorra keerulisemaks ka see, et USA-l ja NATO-l pole viimasel ajal ette näidata mitte ühtegi edukat sõjalist operatsiooni. Samas Venemaa on näidanud end väga võimekalt konfliktides Gruusias, Ukrainas ja Süürias. NATO, kaasa arvatud USA võitlusvõime on äärmiselt madal. Mis on väga ohtlik Eesti jaoks.

Ning mis veel. Olgu Päts mis ta oli, diktaator või mitte, aga minu meelest tegi ta õieti, kui venelastega 1939. aastal kokku leppis. Seda on valus tunnistada, aga nii see on. Eestile hõõrutakse tihti nina alla Soome edukat Talvesõda. Aga vaatame tõele näkku: Soomele keegi appi ei läinud ja Soomes hukkus Talvesõjas kokku 25 000 meest, ehk samapalju kui Eesti kaitseväes on mehi. Tuleb arvestada, et Soomes elas 1939. aastal 3,5 miljonit inimest ning Soome kaitseväe suurus oli juba tollal 250 000 meest. Eestit ei saanud siis ega saa ka praegu Soomega sõjaliselt võrrelda. Et olla Soome tasemel, peaks Eestisse tooma sisse mitte 2500, vaid 250 000 NATO võitlejat. Kas selline asi on võimalik?

Ainus viga, mis Päts tegi, oleks võinud lasta venelaste vastu kasvõi ühe paugu, nagu tegid taanlased oma „sõjas” Saksamaa vastu. Siis oleks okupatsioon olnud üheselt mõistetav ja juriidiliselt igapidi korrektne.

10 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

selliste asjadeega ei naljatata, sõjaõhutajad, puhake jalga.

Anonüümne ütles ...

Üks pauk lasti aga see lasti püksi - puuks!

Anonüümne ütles ...

Aga seda ikka tead, kui palju hukkus Soome Talvesõjas venelasi?

Mitte et kellegi hukkumine kuidagi positiivne oleks, sest ka Vene sõdur on lihtsalt oma riigivõimu tööriist, aga soomlased on tublid, neis on sisu. Ja me tegelikult ei tea, mis eestlastes peidus on, sest poliitikud (s.h. Päts) ei võimaldanud seda 1939. aastal välja näidata.

Anonüümne ütles ...

"soomlased on tublid"
Tublid soomlased jäid ikkagi Karjala kannasest ilma ja pidid oma sõjavõidu eest trahvid kinni maksma.
Nüüd on soomlased mõistuse pähe võtnud ja selgub, et polegi vaenata vaja.

Anonüümne ütles ...

Kuule 23.28, mitte Karjala kannas vaid kogu see riba mis algab Viiburist ja jõuab Valge mereni läks. Umbes viiendik kogu riigist. Olnuks soomlased millimeetri vähem tublid, olnuks meie naabriks Soome NSV. Soomlased olid aga erakordselt vaprad ning seetõttu nii ei läinud. Hambad ristis tagusid nad kinni ka kogus "sõjavõla"-nimelise ülekohtu viimase pennini, ning said aegade lõpuni õiguse jälestada venelasi kogu hingest. Ja mitte ükski mu Soome tuttavaist (kellest mõned üksteist jälle ei tunnegi) ei soovi Karjalat enam tagasi. "See on nii reostatud ja laastatud, et inimese võimed ei suuda seda enam iial korda teha", on nende üksmeelne tõdemus.

Inno ütles ...

16:44 anole: No seda ma ka ei usu, et Eesti rahvas oma saatuse täielikult poliitikute kätte andis. Ju siis ikka paljud mõtlesid nii nagu Päts.

Võtame või tänase päeva. Vapsid olid laias laastus samasugused kui täna on EKRE. Kui täna oleks küsitluste järgi enne üldvalimisi seis selline, et EKRE toetus on 60% ja nemad paneks paika tulevase presidendi, näiteks Mart Helme, siis leiduks küllap Eestis palju neid, kes oleks nõus kasvõi diktatuuriga, peaasi et sellist arengut välistada. Ning Venemaaga sõtta mineku puhul teeks ainult püsti hull otsuse saata 25 000 meest 300 000 vastu, ükskõik mida enne seda poleks räägitud. Eesti riigikaitselist olukorda parandaks ainult suurem iive ja rahvastik, aga sellist arengut kahjuks igapidi välditakse.

Anonüümne ütles ...

"No seda ma ka ei usu, et Eesti rahvas oma saatuse täielikult poliitikute kätte andis. Ju siis ikka paljud mõtlesid nii nagu Päts."

Poliitikud otsustasid 1939, et Eestit pole vaja kaitsta. Ju mõtles Päts samamoodi ja lasi ennast Venemaa suurusest hirmutada. Otsustada ei lastud ohvitseridel, kes kindlasti oleks teisiti käitunud. Mis sai Eesti sõjaväelastest, seda räägib juba ajalugu. Mida oleks saanud rahvas teha, kui võeti vastu poliitiline otsus?

"Ning Venemaaga sõtta mineku puhul teeks ainult püsti hull otsuse saata 25 000 meest 300 000 vastu, ükskõik mida enne seda poleks räägitud."

Ei ole see kõik nii lihtne,et 300 000 tuleb ja 25 000 kaotab. Tutvu natuke, kuidas Eesti kaitsmisest räägivad Eesti tippsõjaväelased. Usun, et nemad juba oma tööd tunnevad.

Inno ütles ...

Sõjaväelased peavad seda juttu rääkima, see on nende töö, selle eest neile makstakse palka. Sõjaväelased peavad oma maa ja rahva eest vajadusel surma minema, ka see kuulub nende ameti juurde. Aga see ei tähenda, et kõik peaks surma minema, nagu mingis surmaminejate sektis. Seetõttu ongi nii, et otsuseid teevad demokraatlikes riikides tsiviilisikud, mitte sõjaväelased. Kui kõik sõjaväelaste teha oleks, siis sõda igal pool ainult käikski.

Kaasaja sõda tähendab seda, et hukkuvad põhiliselt tsiviilisikud. Eesti puhul tuleb laiapõhjalise sõjalise konflikti puhul arvestada kümnete tuhandete hukkunute, sealhulgas lastega. Kõik, see on elamud, teed, rajatised lüüakse pihuks ja põrmuks. Nii Kumu kui ERM.

Tänapäeva sõjaliste okupatsioonide puhul on ühtlasi selge, et keegi ei hakka inimesi massiliselt hukkama ega vastu nende tahtmist kuhugi saatma. Või on Venemaal kuski mingid salajased sunnitöölaagrid, mis on isegi USA ülitäpsetele satelliitidele jäänud märkamatuks?! Krimmis lasti kõik minema, kes tahtsid. Ida-Ukrainast on kõik soovijad saanud lahkuda, kedagi pole sealt Siberisse küüditatud. Võim võetakse üle ja ongi kõik. Kes tahab, müüb oma vara võileiva hinnaga maha ja lahkub. Euroopa Liit maksab tõenäoliselt põgenikele kompensatsiooni, sest keegi ei taha ühe niiske maalapikese pärast Euroopa Liidus kolmandat maailmasõda alustada. Sellel lihtsalt pole mõtet. See oleks hullumeelsus.

Eesti rahvast ja teisi endise NLiidu rahvaid kasutatakse praegu lihtsalt ära. Putin kasutab Eesti „ohtu” ära oma võimu kindlustamiseks ja USA teeb seda Venemaa nõrgestamiseks. Euroopa Liit mängib seda mängu lihtsalt kaasa, kuna keegi ei julge Venemaad ega USA-d perse saata.

Anonüümne ütles ...

Tõsi. Tuleb Inno jutuga nõustuda.

Anonüümne ütles ...

Veider on lugeda seda moonutatud ajalaugu!Kõik me oleme vaprad kodumaa kaitsmisel aga see ei olnud põhjus millega Soome oma riigi ja rahva säästis.Põhjuseks oli inimlik diplomaatia millega Soome riigipead käisid Moskvas armu palumas.Ilma põlve maha panemata oleks venelane Soomest nagunii üle sõitnud.Soomlane ostis end hiljem tööga vabaks ja täna ei kavatsegi soomlane loobuda veneturust ja maa ning loodusvaradest.Vibutagu siin näppu Ilves või NATO või vanakurat ise!