pühapäev, 25. juuni 2017

Eestlased kaotasid oma iseseisvuse sakslaste tõttu kaks korda

Soomlased oma iseseisvuse eest võitlemas 1944. aasta suvel Karjalas Ihantalas.

Eestlaste kohta on öeldud, et nad kaotasid oma iseseisvuse 1217. aastal otsustavas Madisepäeva lahingus Saksa ordurüütlitega. Ning siis 1940. aastal, kui president Konstantin Päts ilma ainsagi püssipauguta Venemaale kapituleerus.

Aga tegelikult on veel kolmas ja otsustav episood 1944. aasta kevadel, kus eestlased võitlesid Ida-Virumaal koos sakslastega ning neid saatis edu, kuni juuni algul avati teine rinne ning sakslased kutsuti Saksamaad kaitsma. Ning koos sakslastega lahkusid kõik Eesti sõdurid, välja arvatud sadakond koolipoissi (nn Pitka poisid), kes jäid Keila all Eesti iseseisvuse eest võitlema.

Tegelikkuses andis aga saatus Eestile veel teise võimaluse, pärast Pätsi reeturlikku äraandmist. Aga seda ei saanud kasutada, sest Eesti sõdurid, kes olid värvatud Saksa armeesse, täitsid sakslaste käsku ja järgnesid sakslastele Saksamaale. Soomes midagi säärast ei juhtunud, kõik soomlased võitlesid nagu üks mees oma kodumaa vabaduse eest ja Soome jäi vabaks.

Nii et sakslaste tõttu on eestlased kaks korda oma iseseisvuse kaotanud.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Oli ikka vaks vahet. Soomlased võitlesid Soome armees ja nende ülemjuhataja oli Mannerheim. Eestlased võitlesid Saksa armees ja nende ülemjuhataja oli Adolf Hitler. Mida ka eestlased ise ei arvanud, nende sõda ei saanud tuua vaba Eestit, sest Hitlerit see ei huvitanud mitte üks raas.Teda huvitas võimalikult kaua vastu pidada ja võib-olla sõlmida lääneriikidega rahu, mis täide siiski ei läinud.Selleks pidid nii Saksa kui Eesti sõdurid võitlema seal, kus Hitlerile oli kõige rohkem vaja. Saksamaale oli Eesti sõdurit rohkem vaja Poolas ja Saksamaal kui Eestis

Kui Mannerheim otsustas sõlmida rahu Moskvaga ja pöörata püssiotsad Saksa vastu Lapi sõjas nagu Stalin nõudis rahutegemise tingimusena, siis Soome sõdur täitis ülemjuhataja käsku. Kui Hitler otsustas Eesti maha jätta, siis Saksa armees võitlev Eesti sõdur täitis samuti käsku, vaid üksikud deserteerusid ja läksid kodumaal metsavennaks. Eestlased ei kaotanud oma iseseisvust 1944.a , sest seda polnud olemaski enam. Saksamaa pole kunagi seisnud Eesti iseseisvuse eest, ei Esimeses ega Teises maailmasõjas. See, et Eesti sõduritel tekkis illusioon nagu võiks Hitleri armees võitlemine Eestile omariikluse ja vabaduse tagasi tuua, oli naiivne ja meeleheitlik lootus, mis polnud mingil moel faktidel põhinev. Sama meeleheitlik nagu valge laeva ootamine pärast sõda, mida ei tulnudki.

Inno ütles ...

Väga hea tähelepanek!