Kui „Savisaare protsess” (Tallinna Televisiooni vändatud teleseriaal) meenutas mulle Taani ja Rootsi ühistöös, nordic noir stiilis krimisarja Broen/Bron, siis Savisaare protsess meenutab üha enam sellist sarja nagu American Horror Story. On õudne, aga on ka naljakas. Ei saa pilku ära pöörata, isegi kui tahaks, ja kui uus osa lõppeb, siis tahaks kohe järgmist näha.
Selles mõttes on tuline kahju, et Tallinna Televisioonil ei lastud Savisaare päris protsessist otseülekandeid teha. Sest kui juba see, mis toimub enne ja pärast istungit, on sama hea kui American Horror Story, siis ma arvan, et see, mis toimub kohtuistungi ajal, on veel parem kui American Horror Story. Kahju, et kohus võttis rahvalt võimaluse seda Eesti parimat seriaali nautida. Loodetavasti mõni kohtusaalis viibiv inimene siiski salaja filmib või lindistab seda ja paneb ka teiste jaoks üles. Seda oleks pärast väga huvitav binge watch'ida. Nagu oli huvitav lugeda Kenderi kirjeldusi oma protsessist. See oli samuti üks põnevamaid Eesti seriaale, ainult selle vahega, et peaosatäitja ei äratanud mitte mingisugust kaastunnet. Oli selline antikangelane. Savisaar samas on päris kangelane. See on umbes sama, kui Tšehhi oleks saatnud kohtu alla Vaclav Haveli või Poola Lech Walesa. Või Soome Carl Gustav Mannerheimi. Seega tekitab peaosatäitja loomulikult kaastunnet (iga rahvas armastab oma kangelasi, isegi kui nad eksivad, sest kangelasi on vähe) ja see annab seriaalile tublisti emotsionaalset sügavust juurde.
Nii! Aga mis olid siis tänase päeva tipphetked? Kahtlemata kanderaamil Savisaar, kari näljaseid ajakirjanikke ta kannul tormamas, ja parkimisinspektor Savisaare - liikumispuudega inimest - teenindava auto aknaklaasile trahvikviitungit surkamas. See viimane oli nagu etüüdike Putini Venemaalt.
Ehk siis Savisaar ei saanud küll oma American Crime Story't (oma protsessi kajastamist O.J. Simpsoni stilis), aga ta sai American Horror Story. Mis on sama hea, kui mitte parem.
Nõnda palju siis tänaseks. Püsige ikka Kohviku lainel! ;)
4 kommentaari:
VÄGA HEA ülevaade ja kajastus, olen 110% sama meelt.
Ühe jalaga südamehaiget Vaclavi ja Mannerheimi ei tapeta aeglaselt kohtus, nii lihtsalt ei tehta. Ja samas Ärma-tuhanded on meie taskust kinni plekitud, raha isegi ei üritata tagasi küsida. Milline silmakirjalikkus, millised topeltmõõdud! Vastik-vastik-vastik!
T.
Häbiväärne "kohus"
Nõukogude ajal küll sedasi inimesi ei mõnitatud.
Tsirkus kuubis. Kõik käib ammu paika pandud stsenaariumi järgi. Jäta rohud võtmata, ära karda, midagi hullu ei juhtu, hirmutame niisama natuke... Ja leidub lolle, kes seda kõike läbi ei näe, siingi kaks ullikest juba õnge läinud. Alles oli baatjuška "elu parimas vormis", nagu kiitis Lengi Heimar, kui baatjuška ennast ägisedes seina najal püsti ajas, et kaks vaevast sammu kõnepuldini teha kongressil. Oi kuidas oli vaja partei esimehe koht säilitada! Oi kuidas on vaja ikka PÄRIS linnapea olla! Ei siis pole südame- ega muudest haigustest juttugi, kui saaks ikka tuusa mängida. Aga kohus - siis on vaene südamehaige sandike platsis. Vanamehe permanentselt püsivat ülbust näitab seegi pisiasi, et ei vaevu teine laskma oma invasõidukile isegi vastavat märki külge panema - see olen ju MINA, kõik peavad teadma, kes selle autoga sõidab! Ja mis seal vahet - parkimistrahvi plekib nagunii partei kinni, nagu kõik muu.
Savisaare südamehaigus on ometigi fakt, seda on tunnistanud isegi tema kohtuliku ekspertiisi teinud arstid, kes soovitasid säästlikku elurežiimi. Minu meelest kolm kohtupäeva järjest on säästliku režiimiga vastuolus.
Postita kommentaar