kolmapäev, 16. august 2017

Mallukast ja poliitikast

Mul oli ausalt öeldes päris kahju, kui Mallukas poliitikast loobus. Oleks olnud selline heas mõttes täiesti teistsugune poliitik. Kes ei saa võib-olla päris kohe aru, mis värk käib, aga kes õpib töö käigus ja jutustab sellest siis ka teistele.

Kuid nüüd Mallukas loobus, kuna sai hästi palju sõimu ja kes see siis ikka tahab sõimata saada. Mitte keegi ei taha. Ainult poliitikas on see paratamatu, et saad sõimata. Isegi päris poliitikud saavad ja kuidas veel saavad! See tuleb lihtsalt ära kannatada. Veel parem - ignoreerida. Jõuab nüüd inimene terve maailma pilli järgi tantsida. Tuleb lihtsalt iseendaks jääda ja enda vastu aus olla.

Kui negatiivsed kommid häirivad, nagu Mallukas kirjutab, no miks siis üldse kommenteerida lasta. Võib ju kommenteerimise võimaluse ära võtta ja asi ants. Parooli all kirjutamine meenutab natuke Muhvi kirju iseendale, aga kes teab, võib-olla on selliselgi žanril oma võlu.

Bottom line - sa ei pane iialgi tervet maailma ennast armastama, pressi või veri ninast välja. Põhimõtteliselt on sul kaks väljavaadet: kas vahid iga nurga taga kartlikult ringi, et ei tea, mis see või too must arvata võib, või elad lihtsalt rõõmsalt oma elu edasi. Ma arvan, et see viimane on mõistlikum variant :).

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Just sellist Inno ja Irja blogi ma u 10 aastat tagasi lugema hakkasin, teravust on juurde keeratud ja kohe mõikab.

Irja ütles ...

Lahe, tore! Aitäh tagaside eest!