kolmapäev, 9. august 2017

Savisaare protsess II. Irja analüüs

Nonii, kui ma Delfi pealkirja lugesin, kus spekuleeriti selle üle, kas Villu Reiljanist saab prokuratuuri trumpäss, siis ma mõtlesin, et vaene Villu. Mees hirmutatigi ära ja ta tunnistas Savisaare vastu, et vangipanemisest pääseda.

Reiljani ütlusi lugedes tuleb aga välja, et pole ta mingi trumpäss ühtigi. Reiljan ütles vaid seda, et Savisaar ütles, et võib „asja klaarida”. See võib aga tähendada lihtsalt seda, et Savisaar lubas järele uurida, milles probleem täpselt on, ja siis nõu anda, kuidas oleks edaspidi asjakohane käituda. Milles ei ole mitte midagi kuritegelikku. Kui sa linnapead isiklikkult tunned, siis on loogiline, et sa talt endale muret tekitavas küsimuses nõu küsid, ja et linnapea sind nõuga aidata lubab. Normaalne sõprade vaheline suhtlus, mitte korruptsioon. Linnapea on samuti inimene ja ei saa eeldada, et ta ametisse asudes sõpradega bürokraatlikus keeles suhtlema hakkab. Samuti ütles Reiljan, et ei usu, et Savisaar mõjutas ehituslubade andmist.

Kogu see case on üles puhutud, olen ses üha enam kindel. Ettevõtjad annetavad erakondadele kogu aeg ja mitte üksnes Keskerakonnale. Otse loomulikult ootavad nad selle eest ka mingisugust vastutasu, keegi ei kärista niisama raha välja. Ja kõik poliitikud kauplevad teatavas mõttes mõjuvõimuga - meenutagem Reformierakonna kilekoti- ja IRLi elamislubade afääri.

Selleks, et kedagi korruptsioonis süüdistatada, peab olema väga tõsine põhjus. Vastasel korral jääb mulje valikulisest õigusemõistmisest.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Äkki puhkaks sinagi natuke jalga, enne kui põhjapanevaid järeldusi teed ja juba praegu kohtuotsuse langetad? Kust sa tead, et lisaks Villu sõnadele muid tõendeid ei ole? Ja kurb küll, aga kohus vaevalt et sinu seisukohtadega arvestab.