Eesti võttis pärast taasiseseisvumist kursi rikkaks saamisele. Selles polnud midagi imelikku: rikkus annab palju võimalusi. Eestis loodi soodsad tingimused rikkaks saamisele, maksud olid väiksed. Loodeti, et kui Eestis tekivad rikkad, aitavad nad riiki edasi viia, nagu see toimub USA-s.
Mis aga juhtus tegelikult? Paljud kasutasid võimalusi, said kiiresti rikkaks, aga selle asemel, et tagasi anda, nagu seda teevad USA rikkurid, viidi oma raha mujale. Urmas Sõõrumaa ostis teenitud raha eest kallid autod ja Hispaaniasse villa, Hansapanga asutaja Rain Lõhmus kolis Šveitsi, Tõnis Palts viis oma raha Venemaale ja Ukrainasse. Rääkimata Eesti startup-ettevõtjatest, kes esimesel võimalusel oma kohvrid pakivad ja lahkuvad.
Erinevalt näiteks Soome rikkuritest, kes võistlevad, kui palju suudavad Soome riigile makse maksta ja Soome investeerida, käib Eesti rikkurite hulgas võistlus, kes ostab välismaale kallima villa või auto. Ja siis pole ime, et tavalised inimesed võtavad neist rikkuritest eeskuju - lähevad ja viivad oma raha samuti mujale. Või ostavad omale kalli auto, selle asemel, et maksta töötajatele veidi rohkem palka. Eesti on seetõttu vaatamata 25 aastat kestnud iseseisvusele jätkuvalt väga vaene maa, elu Eesti maapiirkondades on võrreldav Ukraina ja Moldovaga. 25 aastat tagasi loodeti Eestis, et 20 aastaga jõutakse Soomele järele, aga mahajäämus on endiselt väga suur. Eriti suur on lõhe, kui arvestada pensionäre, erivajadustega inimesi, lastega peresid.
Ehk siis: Eesti rikkad pole täitnud neile pandud ootusi ja lootusi, pole Eestit arendanud. Selle asemel on kasutatud neile antud eeliseid, võetud Eestis teenitud raha ja see välismaale viidud. Isegi Eesti pensionifondide raha viiakse välismaale, mis näitab, et Eesti tulevikku pole kellelgi usku.
Kas on miski või keski, kes suudab taastada usu Eesti tulevikku? Või on rong lootusetult läinud, umbes nagu Ukrainas, kus riik on lastud kohalikel nn oligarhidel paljaks varastada ning kus käib kodusõda ja valitseb täielik minnalaskmise meeleolu.
3 kommentaari:
Keerulistel aegadel hakkavad võimu ja raha ligi pürgima inimkiskjad e. sotsiopaadid, kellel puudub empaatia. Eestis nii juhtuski. Sotsiopaate ei ole küll ühiskonnas väga palju, ca 3-4%, valdavalt mehed, iga 5 meessotsiopaadi kohta on ka 1 naissotsiopaat. Kuna sotsiopaate meelitab võim ja raha, on neid reeglina palu poliitikas, äris ja õigussüsteemis (paradoksaalselt).
Sotsiopaatide juhitud ühiskond muutub närviliseks, arusaamatuks, kehtivad sotsiopaatide kehtestatud reeglid s.t. inimesed on ainult vahendid millegi saavutamiseks. Puudub kaastunne, nõrgemate abistamine, üksteise toetamine, sest sotsiopaadil puuduvad sellised tunded teiste suhtes.
Soome ühiskond on saanud kaua areneda, seega on sotsiopaadid juhivatelt positsioonidelt elimineeritud, sest iga normaalne inimene saab aru, et ühiskond ei toimi, kui kõik ainult üksteisest üle sõidavad. Selline ühiskond laguneb laiali. Eestil on veel pikk tee minna.
Tõepoolest.
Pole neil esindajatel mingit aadet ega säästlikkust.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-maksuvolgades-koue-moisa-omanik-eerik-niiles-kross-vahetas-sportliku-masina-uhiuue-100-000-eurot-maksva-mercedese-luksussedaani-vastu?id=80231860
Jutt jumala õige ja mida kaugemalt vaadata, seda valusam. Eesti on ju nii väike et ei ole võimalik täielikku puhastust teha. Kui isegi poe järjekorras kisuvad inimesed riidu et kes pulga peab panema siis millest me üldse räägime? Huntide keskel peab ise hunt olema ja just sellisesse ühiskonda on eesti jõudnud. Ei ole muid väärtusi peale raha. Rikkad täidavad kõigepealt enda taskud sest milleks vaestele või santidele anda?
Postita kommentaar